Läti seim võttis lõpuks vastu 2024. aasta eelarve
Eelarve vastu hääletas 27 saadikut, lisaks vastas seitse seadusandjat erakonnast Läti Esikohale (LPV) "ei hääleta" – Läti parlamentaarses süsteemis on eristatud "ei hääleta" ja lihtsalt hääletamata jätmine, vahendas Lsm.lv. Vastuvõetud riigieelarves eeldatakse, et Läti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab reaalhindades 2,5 protsenti, ulatudes 45,524 miljardi euroni. 2025. ja 2026. aastal prognoositakse kasvuks 2,9 protsenti aastas. Järgmise aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse 2,2 protsenti ning 2025. ja 2026. aastal vastavalt 2,5 ja 2,3 protsenti. Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on kavandatud 14,486 miljardit eurot, kuludeks 16,2 miljardit eurot. Võrreldes 2023. aasta riigieelarvega on järgmiseks aastaks planeeritud tulud 1,76 miljardi euro võrra suuremad, kulud aga 1,54 miljardi euro võrra suuremad kui selle aasta riigieelarve seaduses. Valitsussektori eelarve puudujäägiks on järgmisel aastal kavandatud 1,3 miljardit eurot ehk 2,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Riigi peamiste prioriteetidena on määratletud sise- ja välisjulgeolek, haridus ja tervishoid. Kaitsekulutused ulatub Läti tuleva aasta eelarves 2,4 protsendini SKT-st ning järk-järgult kasvades plaanitakse 2027. aastal jõuda kolme protsendini SKT-st.
