Kümne aastaga on kinni pandud üle kahesaja pangaautomaadi
Eesti Pank avaldas esmaspäeval möödunud aasta finantsvahenduse näitajad, mis võtavad kokku krediidiasutuste, hoiu-laenuühistute, krediidiandjate, sealhulgas liisinguettevõtete ning investeerimis- ja pensionifondide tulemused. Neist selgub, et 2023. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 13 krediidiasutust ehk aasta jooksul jäi nende arv samaks. Kliente, kellel oli hoius, oli neil kokku 2,43 miljonit. Kahe võrra vähenes pangakontorite arv ja aasta lõpuks oli neid 62. Ka pangaautomaate jäi ühe võrra vähemaks, neid oli 688 ja 255 neist olid sellised, kuhu sai sularaha sisse maksta. Kui aga võrrelda pangaautomaatide hulka kümne aasta taguse ajaga, siis oli neid toona 219 võrra rohkem kui praegu. Möödunud aasta lõpuks oli pankadel ka 767 muud teeninduspunkti valdavalt toidupoodides ja tanklates, kust saab eeskätt sularaha välja võtta. Lisaks sularahaautomaatidele sai sularahatehinguid teha ka 20 pangakontoris. Krediidiandjaid oli 50 ja neist kümme olid seotud pankadega: seitse liisinguettevõtet ja kolm muud laenuettevõtet. Krediidiandjad olid sõlminud eraisikutega 537 000 laenulepingut, millest kolmandik olid järelmaksulepingud. Autoliisingu lepinguid oli aasta lõpuks 71 000 ja nende arv kahanes aastaga 5000 võrra. Kodulaenu võtnud kliente oli 147 000 ja nende arv kahanes aastaga 1600 võrra. Hoiu-laenuühistuid oli Eestis aasta lõpu seisuga 17 ja nende arv vähenes aastaga nelja võrra. Liikmeid oli sellistel ühistutel veidi alla 14 000, kuid võrreldes kümne aasta taguse ajaga on liikmete arv peaaegu kolmekordistunud. Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide lepinguid oli Eesti inimestel aasta lõpus kokku 778 000. Kui kohustuslike pensionifondide lepingute arv kahanes 8800 võrra ja neid oli 574 000, siis vabatahtlike pensionifondide lepingute arv suurenes 20 000 võrra 204 000 lepinguni. Avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks oli aasta lõpuks sõlmitud 25 000 lepingut ehk 7900 võrra vähem kui aasta tagasi.
