Sõidueksami tulemus sõltub eksamineerijast: mõni kukutab enamiku läbi
Autojuhieksameid puudutav ülevaade, mis hõlmab andmeid alates 2021. aastast kuni selle aasta esimeste kuudeni, ei sisalda konkreetsete sõiduõpetajate andmeid – igaüht neist tähistab kindel kood. Kui õpetajad ja nende juures positiivselt sooritatud eksamid ritta panna, ilmneb, et mõne eksamineerija juurde sattumine on nagu lotovõit, sest tema eksamilt pääseb läbi suurem osa eksamitegijaist. Parimate tulemustega eksamineerija on nimetatud ajavahemikus vastu võtnud 2474 eksamit, millest 85 protsenti on sooritatud positiivselt. Läbimisprotsent on 80 ka eksamineerijal, kelle juurest on läbi käinud 3928 eksamitegijat ning üle 70-protsendiline on läbimine olnud kokku kaheksa eksamite vastuvõtja juures. Vaadates tabeli alumist otsa, avaneb hoopis nukram pilt. Eksamineerija, kelle juures on juhieksamil käinud 938 inimest, on neist läbi lasknud vaid pisut alla 35 protsendi. Sarnane on seis ka veel mitme eksamineerija puhul, kelle juures on eksamit teinud mitu tuhat juhiloa soovijat. Mitukümmend eksamineerijat on viimastel aastatel läbi lasknud alla poole eksamitegijatest. Transpordiameti liiklusteenistuse sõidukite juhtimisõiguse osakonna juhataja Ave Smirnov ütles ERR-ile, et amet ei ole eksamineerijatele sätestanud eksamitulemuste hindamisel normi või piiri, sest selline piir kallutaks hindajat tegelikke andmeid moonutama. "Küll aga jälgitakse eksamineerijate töö tulemusi regulaarselt. Piirkonna keskmisest näitajast märkimisväärne hälve ükskõik kummas suunas võib kaasa tuua erakorralise kvalifikatsioonikontrolli, mille raames kontrollitakse sõidueksamite tegelikku sisu," ütles ta.   Palju sõltub eksami läbimisel ka kohavalikust. Ei ole uudis, et osa tallinlasi käib sõidueksamit tegema väiksemates kohtades, kuid alati ei pruugi see loodetud edu tuua. Statistika kohaselt ei tasu oma juhivõimetes kahtleval loasoovijal suunduda eksamit tegema Paidesse, sest just see on koht, kus läbikukkujaid on juhiloa saamise plaanis kõige rohkem. Eksamilt on seal edukalt läbi pääsenud vaid 47 protsenti. Palju parem pole seis ka Jõhvis, Tallinnas ja Narvas, kus keskmine eksamist läbipääsenute protsent on 49. Raplas, Pärnus ja Viljandis sai eksami sooritatud 54 protsenti proovinutest. Kui ainult eksamistatistika põhjal otsustada, siis asuvad Eesti võimekaimad autojuhid Kärdlas, sest seal pääses eksamilt läbi 86 protsenti osalenutest. 77 protsenti oli eksamil edukaid Võrus ja 73 protsenti Jõgeval. Ave Smirnovi sõnul on erinevused piirkondade lõikes mõistetavad, kuna liiklus on dünaamiline ning sõltub suuresti teistest liiklejatest – mõnedes piirkondades on näiteks erinevad liiklejate gruppe märksa rohkem kui teistes, ning ka keskkonnast – fooridest, sõiduradade arvust, raudteeülesõidukohtadest ja nii edasi. Kui eksamineerijate nimesid statistikas tuvastada ei saa, siis autokoolide andmed on avalikud. Kõigi autokoolide keskmine eksamitest läbisaamise protsent on 55. Nende seas on ka vaid mõnele õpilasele autojuhtimist õpetanud ettevõtted või koolid, kelle hulgas leidub nii saja- kui ka nullprotsendilise eksamil õnnestujatega koole, sest eksami on teinud vaid paar inimest. Koolidest, kus õpilaste arv küündib paarikümnest suuremaks, on parimate tulemustega Tartus tegutsev Autra Koolitus, mille 40 eksami teinud õpilasest on selle positiivselt sooritanud 93 protsenti. 90 protsendi lähistele küündib ka Tartus tegutseva Revilo Motokooli, Tallinnas bussi- ja veoautojuhte koolitava osaühingu Positiivne ja Hiiumaa firma Kalle Autokool õpilaste eksamitest läbisaamine. Nendest autokoolidest, kelle õpilasi on alates 2021. aastast juhieksamil käinud üle tuhande, on parima tulemusega Võrumaa ettevõte Tugev Partner, kus 2770 eksamil käinud õpilasest sooritas selle edukalt 78 protsenti, ning sama suure eduprotsendiga on ka Tartu autokool Sõiduõppe OÜ. Samas leidub ka suuri autokoole, mille õpilasi on eksamil käinud mitusada või isegi üle tuhande, kuid neist on edukaks osutunud 29 protsenti.  Transpordiameti esindaja ütles, et eksamineerijate kvalifikatsioonikontrolli viiakse läbi vastavalt õigusaktidele. "Kõik 2024. aasta märtsis töötavad eksamineerijad on eelmisel aastal kvalifikatsioonikontrolli läbinud. Regulaarne kvalifikatsioonikontroll viiakse läbi vähemalt ühel korral aastas ühe kuni mitme sõidueksami põhjal, mis valitakse juhuvalimi teel. See tähendab, et eksamineerija ei tea, milline tema sõidueksam osutub kvalifikatsioonikontrolli aluseks," selgitas Smirnov. Smirnov märkis, et eksamineerijal, kes ei soorita perioodilist kvalifikatsioonikontrolli, tuleb eksamineerija ametist loobuda. "Transpordiamet suhtub kvalifikatsioonikontrollidesse väga tõsiselt ja see pole lihtsalt formaalne nõue," rõhutas Smirnov. Smirnovi sõnul sisaldab inimese antud hinnang alati paratamatult ka väikest osa subjektiivsust – ta annab selle küll lähtudes õigusnormidest, ent lisaks mõjutavad seda ka elukogemus ja emotsioon. Näiteks liiklusohu tekkimine ja tunnetamine ei ole niivõrd konkreetne asi kui liikluskorraldusvahend või sõidu sujuvus. Smirnovi kinnitusel on transpordiamet selle teemaga juba pikemat aega tegelenud ja selleks, et subjektiivsust oleks hindamisel vähem, on amet alates 2020. aasta veebruarist kasutanud sõidueksamite hindamisel kompetentsipõhist lähenemist. See tähendab, et hindamisel on rõhk viidud inimese oskuste ja terviku hindamisele ning arvesse võetakse ka seda, et juhikandidaat võib olla ebakindel või ebatäpne ka juhul, kui ohutus ja teistega arvestamine on tagatud. Aastate lõikes on sõidueksamitelt läbisaamise osakaal olnud üsna samal tasemel, B-kategooria puhul 50 protsendi juures. Smirnov lisas, et transpordiamet kogub juhikandidaatidelt tagasisidet, mille põhjal moodustub soovitusindeks. Neid andmeid jagatakse regulaarselt ka eksamineerijatega ja see on eksamineerija töö hindamise üheks mõõdikuks. Möödunud aastal oli 74 protsenti tagasisidest positiivne. Smirnovi sõnul näitab niisugune tagasiside eksamineerijate kohta, et ka need kandidaadid, kellel ei õnnestu eksamit sooritada, hindavad eksami vastuvõtjat siiski kõrgelt. Ka eksamineerijatega rahulolu trend on olnud positiivne. Lähtudes klientide tagasisidest, vaidemenetlusest ja kohtuotsustest ollakse transpordiameti hinnangul pidevas arengus ja ilmnenud puudusi võetakse arvesse nii eksamineerijate koolitusel kui ka eksamineerimist reguleerivate normide kohendamisel. "Transpordiameti eesmärgiks on tagada, et liiklusesse ei lubataks ühtegi juhti, kellel võib olla juhtimisvõimekuses lünki, mille tõttu võib keegi viga saada või hukkuda. Oleme selle eesmärgi nimel palju vaeva näinud ja jätkame sellega," lausus Smirnov. Ta lisas, et aastate jooksul on vähenenud ka vaidemenetluste arv – 2021. aastal esitati neid 292, mullu aga 153 ning see on märk kvaliteedist ja ka sellest, et tulemuste pideval jälgimisel ja selle alusel koolituste planeerimisel on olnud positiivne mõju.
