Pensionide tulumaksuvabastuse piir peaks tooma eelarvesse kümneid miljoneid
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas seisab, et eelnõu fikseerib vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu 776 euro tasemel kuus ehk 9312 euro tasemel aastas. "Eelnõu kannab endas kahte eesmärki. Esiteks soovitakse muudatusega tõsta maksutulu, mis on riigi eelarvestrateegia 2024–2027 kohaselt ka valitsuse eesmärgiks. Selle saavutamiseks nähakse ette erinevad maksuseaduste muudatused, sealhulgas vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu fikseerimise 776 eurole," seisab seletuskirjas. Seletuskirjas on toodud välja mõju valitsussektori positsioonile ka aastate kaupa: 2025. aastal 17 miljonit, 2026. aastal 36 miljonit, 2027. aastal 55 miljonit, 2028. aastal 76 miljonit eurot. Kokku nelja aastaga seega 184 miljonit eurot. Seletuskirjas on välja toodud ka, milline saab olema aastatel 2025–2028 keskmine pension enne ja pärast maksuvaba tulu fikseerimist, kusjuures aluseks on võetud rahandusministeeriumi veel mitte avalikustatud kevadprognoos. Selle järgi oleks 2025. aastal keskmine brutopension 819 eurot ja netopension 810 eurot. 2026. aastal tõuseks keskmine brutopension 860 eurole ja netopension 842 eurole. 2027. aastal peaks keskmine brutopension olema 896 eurot ja netopension 870 eurot. 2028. aastal kerkib prognoosiga keskmine brutopension 933 eurole ja netopension 898 eurole.  Pensionid Autor/allikas: Rahandusministeerium   Võrdlusena, keskmine vanaduspension tõusis tänavu 1. aprillil 700 eurolt 774 euroni. Alates 2025. aastast jõustub tulumaksuseaduse muudatus, millega kehtestatakse üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas kõikidele füüsilisest isikust residentidele, sõltumata nende tulu suurusest. Seega jääb vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu tavapärasest kõrgemaks. Samas oli Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppes lubadus "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba". See oli ka üks viimatiste riigikogu valimiste kampaania peamisi lubadusi Reformierakonna poolt ning seda lubas telereklaamis ka peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas isiklikult. 7. märtsil põhjendas Kallas valitsuse pressikonverentsil keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabana hoidmisest loobumist vajadusega riigi kulusid kokku hoida ja riigikaitsesse panustada. "Lihtsalt me oleme eelarvega sellises kohas, kus see summa meile iga aastaga käib üle jõu. See oli meil koalitsioonileppes, kokkuleppes, siis kui me panime kokku riigi eelarvestrateegiat, et me peame selle sammu hetkel tegema lihtsalt sellepärast, et need uued rahalised vajadused, mis meil on ka riigikaitsega seoses, on meile selle väljakutse esitanud, et me peame vaatama, et saaks kulusid siit kokku hoida," ütles Kaja Kallas.  Kaja Kallase lubadus valimisreklaamis. Autor/allikas: Kuvatõmmis videost   Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) lisas, et riigi eelarvestrateegia perioodil aastani 2027 kasvab vaid indekseerimisega pensionide kulu rohkem kui miljard eurot ja sel aastal üle 220 miljoni euro. Eelnõu seletuskirjas lisatakse veel, et vanaduspensioniikka jõudnud inimeste kõrgem maksuvaba tulu tekitas teataval määral ebavõrdsust, kuna tulu saajaid koheldi erinevalt sõltuvalt sellest, kas tulu saaja on jõudnud vanaduspensioniikka või mitte. "Kirjeldatud ebavõrdsus tasandub, kuivõrd vanaduspensioniikka jõudnud isikute maksuvaba tulu fikseeritakse ja järgmisest aastast asendub regressiivne maksuvaba tulu üldise maksuvaba tuluga. Seeläbi liigutakse taas ühetaolise ja lihtsa tulumaksusüsteemi suunas," märgitakse eelnõu seletuskirjas, mille sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis kooskõlastusringile.
