Ettevõtluskonto kõrgem tulumaksumäär võib kaduda
Ettevõtluskonto omanike hulk on aasta-aastalt kasvanud ning tänavu aprilli alguses oli neid 23 848. Ainsaks teenuse pakkujaks on tänaseni LHV Pank. Mullu tehti ettevõtluskontot kasutades igas kuus tehinguid enam kui kolme miljoni euro eest ja riigile laekus aastas makse veidi enam kui 7,7 miljonit eurot. Ettevõtluskonto on maksu- ja tolliameti kinnitusel kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga. Samuti peetakse seda sobivaks uutele ettevõtlusvormidele, näiteks sõidujagamise platvormide kaudu teenitud tulu lihtsustatud maksustamiseks. Ettevõtlustulu maksustatakse 20 protsendiga, kui kontole laekub aastas kuni 25 000 eurot. Kui tulu laekub rohkem, maksutatakse see ülejäänud osa (kuni 40 000 euroni, mis on ettevõtluskonto kasutamise piiriks) 40 protsendiga. Mullu oli neid inimesi, kelle tulu ka 40 protsendiga maksustati, 136. Eelnõus ette nähtud muudatusega kõrgem maksumäär kaotatakse, ütles eelnõu üks koostajaid, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Kairi Ani. "See 25 000 eurot on seaduses numbrilisel kujul kirjas ja kehtinud muutumata kujul juba 2017. aastast, mil seadus vastu võeti. Me kõik teame, et selle ajaga on kulud kasvanud, samas ka tulud - keskmine palk näiteks 58 protsenti. Sellest lähtuvalt pidasime vajalikuks piirmäära ülevaatamist. Kui me tõstaks seda proportsionaalselt palgakasvuga, jääks kõrgem määr kehtima väga väiksele tuluosale, mistõttu sai otsustatud, et kõrgem määr tunnistatakse üldse kehtetuks. Kõikidele ettevõtluskontodele kantud tuludele rakendub siis ka praegu kehtiv 20-protsendiline maksumäär, olenemata sellest, kui suur on tulu," selgitas Ani. Lisaks oleks muudatuste jõustudes teise sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal maksumäär kogumispensioni makse määra võrra suurem ehk siis 22, 24 või 26 protsenti. Muudetakse ka selle äriühingu maksukohustust, mis ostab teenust ettevõtluskonto omanikult. Kultuuriministeeriumi ettepanekul asendatakse senine täiendav tulumaks sotsiaalmaksuga: äriühing peab tasuma sotsiaalmaksu poolelt teenustasu summalt. "Mõneti väheneb äriühingu täiendav maksukohustus. Ettevõtluskonto puhul on olnud probleem ka see, et ettevõtluskonto kasutajal on võib-olla ravikindlustus, sotsiaalsed tagatised lünklikud. See muudatus aitab suurendada ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalseid tagatisi," ütles Ani. Muudatused peaksid praeguse plaani järgi jõustuma järgmise aasta alguses.
