Koalitsioonil puudub üksmeel kolmandate riikide kodanike valimisõiguse osas
Riigikogu kolmapäevasel istungil läbis esimese lugemise opositsiooni kuuluva erakonna Isamaa algatatud eelnõu, millega plaanitakse võtta ära kolmandate riikide kodanike hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste valimistel. Eelnõu näeb küll ette kolmandate riikide hääletamisõiguse kehtetuks tunnistamise kohalikel valimistel, kuid võimaldab Eestil sõlmida sõbralike kolmandate riikidega kahepoolseid lepinguid, mis annaksid vastastikuselt hääleõiguse kohalikel valimistel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonda kuuluv, riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets ütles ERR-ile, et sotsid endiselt ei toeta ideed võtta ära inimestelt valimisõigused kohalikel valimistel ja seetõttu otsustasid nad mitte osaleda selle seaduseelnõu üle hääletamisel. Ta sõnas, et kolmandete riikide kodanike valimisõigust puudutav seaduseelnõu ei vasta põhiseadusele. "Kõik sellised sammud ja sellised seaduseelnõud ei vasta põhiseadusele – selle kohta on öelnud mitmed eksperdid, selle kohta on oma hinnangu andnud õiguskantsler, sellele on vihjanud otseselt või kaudselt ka vabariigi president. See tähendab meie jaoks tegeleda teemaga, mis niikuinii kuhugi ei jõua ja isegi kui seaduseks saab, saab ta tagasi lükatud. Me ei näinud siin mingit perspektiivi, mõtet ja võimalust selles osaleda," rääkis Odinets. Odinets märkis, et seaduseelnõuga võetaks hääleõigus, lisaks agressorriikide kodanikelt, ka Eestis elavatelt Ukraina kodanikelt. Odinets: seaduseelnõu vastuvõtmine tekitaks julgeolekuohu Odinets rääkis, et Eesti ei jõuaks sõlmida teiste riikidega kahepoolseid lepinguid ning lisas, et eelnõu vastuvõtmine tekitaks julgeolekuohu. "Selge see, et järgmisteks valimisteks need kahepoolsed riikidevahelised lepingud, et selline valimisõigus võimaldada – me ei jõua sõlmida. Me lükkame kohaliku tasandi otsustamise juures väga suure hulga Eestis elavaid inimesi ja see ei ole mõistlik samm. See samm on julgeolekuoht – see saavutab vastupidise efekti sellele, mida eelnõu algatajad soovivad saavutada. Ja meie väga loodame, et see eelnõu kuhugi edasi ei juua, sest see on täiesti perspektiivitu." "Meie arvates ei ole õige samm võtta inimestelt ära need õigused, mis on põhiseaduses kirjas ja mis on üle 30 aasta inimestel olnud. See lükkab väga suure hulga Eesti inimestest meie ühiskonnast välja, otsustusprotsessidest eemale, nad tunnevad ennast tõrjutuna ja see ei ole hea Eesti julgeolekule," märkis Odinets. Odinetsi sõnul ei tekita sotsiaaldemokraatide seisukoht koalitsioonis lisapingeid, kuna koalitsioonipartneritele on sotside seisukoht juba ammu teada olnud. "Ma arvan, et me ei tee muudatusettepanekuid, sest ei ole võimalik muuta mõistlikuks seadust, mis on algusest peale põhiseadusevastane ja isegi vastuvõtmise korral ei jõustu," lisas Odinets. Laanet: kui põhiseadust muudetakse, siis ta ei saa ju põhiseadusevastane olla Reformierakond on olnud algusest peale seisukohal, et kui Ukrainas algas Venemaa Föderatsiooni agressioon, siis Vene Föderatsiooni kodanikel ja agressiooni toetava Valgevene diktaatori Lukašenko režiimi kodanikel ei peaks olema õigus Eestis kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel valida, rääkis Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Kalle Laanet. "Väga palju diskussioone on olnud selle ümber, et kuidas seda teha – kas siis põhiseadust muutes või saab seda lihtvalimisseaduse muutmisega. Seal on need debatid," ütles Laanet. Ta märkis, et Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu on Reformierakonna seisukohtadega suhteliselt sarnane. "Nemad on küll laiendanud seda. Meie vaatest on nagu kitsam – mitte kõigilt kolmandate riikide kodanikelt ära võtta, vaid ainult konkreetselt Vene Föderatsiooni kodanikelt ja Valgevene kodanikelt," sõnas Laanet. "Seda arutelu saame selle protsessi käigus jätkata ja see oli ka meie seisukoht komisjoni hääletamisel ja samamoodi ka suures saalis," lisas Laanet. Seda, kas Reformierakond hakkab esitama eelnõule parandusettepanekuid, Laanet veel öelda ei osanud. "Üks võimalus näiteks on ka põhiseaduse muutmine. Kui põhiseadust muudetakse, siis ta ei saa ju põhiseadusevastane olla," kommenteeris Laanet väidet, et eelnõu on põhiseadusevastane. Terras: Eesti 200 toetab eelnõud, kuid eelnõul on mõned miinused Koalitsiooni kuuluv Eesti 200 toetab kolmandatelt riikidelt valimisõiguse äravõtmise eelnõud, rääkis riigikogu liige ja põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (E200) "Eesti 200 seisukoht on see, et Vene kodanikelt tuleb valimisõigus ära võtta," ütles Terras. "Kuidas seda täpselt teha – see on laiem arutelu kõikide fraktsioonide hulgas. Küsimus on praegu ka selles, et paljud õigusteadlased, õiguseksperdid ei ole ühel meelel, kas on vaja muuta põhiseadust või mitte. Edasi liigub see niimoodi, et kuna see tuleb põhiseaduskomisjoni, siis me vaatame sellele eelnõule otsa." Ta lisas, et Isamaa pakutud eelnõuvariandil on mõned puudused. "Mis sisaldab endas kahepoolsete lepingute sõlmimist meie liitlastega, kes ei ole Euroopa liidus ning millega tuleb kaasa palju bürokraatiat. Seda ütles ka Isamaa esindaja välja komisjonis, et eelnõuga on vaja võib-olla tööd teha, kui see aitab luua poliitilist konsensust." Terras märkis, et koalitsioonikaaslastel eelnõu osas üksmeelt ei ole. "Eesti 200 seda toetab. Meil koalitsioonikaaslastega kõigiga sellist üksmeelt ei ole. Ma saan aru ka Reformierakonna fraktsioon seda toetab, kuid sotsiaaldemokraadid ei ole veel oma positsiooni selles niimoodi määratlenud. Minu arusaama järgi on see, et kui peab põhiseadust muutma, siis nemad seda ei tee. Siin kindlasti seisab ees läbirääkimine." Eelnõu esimesel lugemisel tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid ettepanek ei leidnud toetust. Selle poolt hääletas kolm riigikogu liiget – Keskerakonda kuuluvad Vadim Belobrovtsev, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Laats. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 22. mai. Eelnõu teine lugemine lükkub sügisesse. Eelnõu esimesel lugemisel toetasid seda Isamaa, Reformierakonna, EKRE ja Eesti 200 saadikud. Opositsioon peab teemat valimiseelseks näitemänguks Kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse võtmist toetab EKRE, kuid ei usu, et seadus heaks kiidetakse, sest sarnaseid eelnõusid on olnud ka varem. "Kõik nad on koalitsiooni poolt tagasi lükatud. See on praegu lihtsalt enne valimsi selline näitemäng," sõnas EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas. Eelnõu vastu olev Keskerakond arvab samuti, et kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse võtmise teema püstitamine on pigem seotud lähenevate valimistega. "See on selline populism ja odav katse saada poliitilisi punkte," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev. Isamaa fraktsiooni juhi Helir-Valdor Seedri hinnangul pole kindlust, et riigikogu eelnõu koalitsiooni toel heaks kiidab. Juristid on eriarvamusel ja koalitsioonis puudub üksmeel. "Mina väga suur optimist ei ole. Ja kõige suurem mure selle juures on see, et valitsuskoalitsiooni erakondadel – Eesti 200, sotsiaaldemokraatidel ja Reformierakonnal – puudub poliitiline tahe selle teemaga tegelikult tegeleda," ütles Seeder. Isamaa soovis selle teema käsitlemist Tallinna võimuliidu moodustamisel.  
