Eesti inimesed hakkasid mullu rohkem kasvatuskala ja kalamarja ostma
Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2022. aastaga 118 tonni võrra. Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind oli üle kuue euro. Kala müügimaht on viimasel aastal kasvanud, kuid keskmine kilogrammi hind on jäänud praktiliselt samaks, tõdes statistikaamet. Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik jätkuvalt vikerforell, mille osakaal on viimastel aastatel suurenenud. "Eelmisel aastal müüdi peaaegu 785 tonni vikerforelli, mis moodustas 87 protsenti kogu müüdud kasvatatud kala kogusest. Rahalises väärtuses teeb see ligi 4,5 miljonit eurot," selgitas Peterson.  Vikerforelli ja teiste kasvatuskalade müük mullu kerkis Autor/allikas: Statistikaamet  Harilikku jõevähki turustati mullu 0,49 tonni ehk 14 protsenti vähem kui 2022. aastal. Samas müüdud jõevähi keskmine hind kasvas aastaga peaaegu 30 protsenti. Kasvatatud jõevähi müük väheneb neljandat aastat järjest. Kõige enam müüdi jõevähki 2009. aastal, kui selle kogus oli peaaegu kaks tonni. Kalamarja turustati eelmisel aastal kümme tonni ehk ligi 3,5 korda enam kui aasta varem. Turustatud kalamarja kogus jäi siiski kaks korda väiksemaks kui 2021. aastal, olles samas suurusjärgus 2020. aastal müüdud kogusega. Rahalises väärtuses müüdi mullu kalamarja veidi enam kui 350 000 euro eest, seejuures keskmine kilogrammi hind jäi võrreldes eelmise aastaga peaaegu samaks. Toidukalamarjana müüdi põhiliselt punast kalamarja. Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuur), valgeamuuri jt.
