Eesti rannikul on arenemas mereleitsak
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide kaugseire kaasprofessori Rivo Uiboupini sõnul on mere kuumalained äärmuslikud olukorrad, kui vee temperatuur on vähemalt viis päeva oluliselt kõrgem võrreldes pikajalise keskmisega. "Tavaliselt räägitakse mere kuumalainetest suvel. Mere kuumalaine võib esineda aga ka kevadel või lausa talvel, juhul kui vee temperatuur on oluliselt kõrgem sellele aastaajale iseloomulikust pikaajalisest keskmisest," selgitas Uiboupin. Joonis 1. Mere kuumalainest mõjutatud piirkond on märgitud lilla tooniga (üleval paremal). Graafikul on näha merekuumalainest mõjutatud pindala kasv viimastel päevadel. Kokku näeb praegu Läänemeres mereleitsakut ligikaudu 100 000 ruutkilomeetrilt. Nii on ka merevee temperatuur näiteks Saaremaa läänerannikul olnud kohati tavapärast viis kraadi soojem, küündides üle 16 kraadi.  Lähipäevade mudelprognoosi kohaselt püsivad soojad ilmad annavad alus arvata, et mere kuumalaine kestab veel edasi. Samas võivad kuumalaine edasist arengut pidurdama hakata merel tugevnevad kirde- ja idatuuled. Need võivad Eesti rannikul põhjustada hoopis sügavatest kihtidest pärineva külma vee kerkimise pinnalakihti. Mere kuumalainete esinemise sagedus, kestvus ja ulatus on viimastel kümnenditel Läänemeres suurenenud. Nende võimalike mõjude mõistmiseks mere ökosüsteemile ja sinimajandusele on tehnikaülikooli teadlased oma uuringute toetamiseks välja arendanud kliimateenuse merepinna temperatuuri ja mere kuumalainete jälgimiseks.  Mere kuumalainest mõjutatud piirkond on märgitud lilla tooniga (üleval paremal). Graafikul on näha merekuumalainest mõjutatud pindala kasv viimastel päevadel. Autor/allikas: Rivo Uiboupin/Tallinna Tehnikaülikool  Selleks on nad üles seadnud autonoomse andmetöötlusmudel, mis arvutab satelliitpiltidelt merepinna temperatuuri ja võrdleb seda pikkajalise keskmisega, et tuvastada kuumalainest mõjutatud piirkonnad. Autonoomse andmetöötluse igapäevased väljundid on näha joonisel 2 (mere kuumalaine ruumiline kaart ja pindala ajaline muutlikkus) ja joonisel 3 (merepinna temperatuuri ajaline ja ruumiline muutlikus).  Joonis 3. Merepinna temperatuuri ajaline ja ruumiline muutlikus. Autor/allikas: Rivo Uiboupin/Tallinna Tehnikaülikool 
