Kristina Kallas: Eesti 200 juhatuses on suusad risti
Esmaspäeval toimus erakonna Eesti 200 juhatuse koosolek. Mida seal nii valjuhäälselt arutati? Arutati valimistulemusi ja loomulikult olid emotsioonid laes, sellepärast et valimistulemus oli väga halb. Juhatus ka sellel koosolekul lõpuks võttis vastutuse selle tulemuse eest. Aga milles see tüli siis täpsemalt seisis? Ei, seal ei olnud tüli. Seal oli üsna emotsionaalne arutelu. Me ei tülitsenud esmaspäevasel koosolekul millegi üle. Juhatuse koosolekul otsustati, et erakond korraldab erakorralise üldkoosoleku suve lõpus. Miks alles suve lõpus? Sellepärast, et inimestel on vaja erakonna esimeheks kandideerimiseks teha natuke rohkem plaane kui paari nädalaga asjad ära korraldada. Selleks, et korralikku sisearutelu teha erakonna suundadest, esimehe kandidaatidel oleks võimalik ette valmistada, selleks, et me saaksime põhikirja muudatused ette valmistada, sest meil on vaja põhikirja muuta. Ka see on üks oluline etapp. Selleks, et seda kõike saaks teha, ei saa kiirustada kahe nädalaga, nüüd enne jaanipäeva midagi ära teha. Züleyxa Izmailova ütles, et ta kaalus enda liikmesuse taastamist, kuid kuna koosolek toimub nii pika aja pärast, loobus ta sellest mõttest. Päriselt nii ei käi see. Kui ta oleks esitanud juhatusele avalduse, oleksime pidanud selle üldkoosoleku kokku kutsuma ikkagi varem. Ta lihtsalt ei esitanud seda avaldust juhatusele. Izmailova visati juhatuse poolt erakonnast välja, kuid fraktsioonis jäeti tema väljaviskamise hääletus ära, sest hääled poleks kokku tulnud. Vihjab see sellele, et erakonnas on tekkinud mitu eriarvamusel olevat leeri? Ei. Ma arvan, et see oli lihtsalt see, et väljaviskamine ei ole kunagi asjale lahendus. Jah, erakonnal on põhikiri, mille vastu Zuzu tookord eksis. Erakonnast väljaviskamise, ma saan aru, juhatus tol hetkel argumenteeris seda sellega, aga meil ei ole mingit alust ja meil ei ole põhjust teda tegelikult fraktsioonist välja visata. Seda fraktsioon tookord ka otsustas, et ei ole põhjust seda isegi arutada, sellepärast, et Zuzu on meil fraktsiooni liige ja niikaua kui ta ise otsustab olla, nii kaua ta on fraktsiooni liige. Izmailova avalik erakonna kritiseerimine, tema väljaviskamine vahetult enne europarlamendi valimisi ja ka valimistulemus – neist jääb mulje, et erakonna sees on suusad risti. Ma olen ka korduvalt öelnud, et suusad on risti praeguses juhatuses, mitte erakonnas sees. Ei ole fraktsioonis, ei ole erakonnas sees mingeid leere. On juhatuses – juhatuses on inimestevahelised suhted sassis. Praeguses juhatuses. Suve lõpuks see siis loodetavasti laheneb? Jah, mina näen seda lahenemist. Fraktsioon on ühtne ja toimib. Meil ei ole tegelikult mingisuguseid tülisid – maailmavaatelisi või poliitilisi tülisid. Fraktsioonis toimib väga hästi riigikogus. Meil on riigikogus ikkagi 14 häält. Kui nüüd EKRE uudiseid vaadata, siis tänase seisuga tõenäoliselt oleme riigikogu suuruselt teine fraktsioon. See tüli on meil juhatuse tasandil. See ei ole ka seal mitte niivõrd erakonna suundade üle, vaid ikkagi lihtsalt inimeste vahel. Inimesed ei saa omavahel läbi. Saab teist uus erakonna juht? Ma väga tõsiselt kaalun seda, jah. Kuidas erakond nüüd edasi läheb? Milliseid muutusi on erakonnas uue juhi eestvedamisel oodata? Me peame seisma väga tugevasti Eesti 200 poolt sõnastatud reformide eest. See on üks suurimaid väljakutseid, mis meil valitsuses ikkagi on. See, kus Eesti 200 peab näitama üles põhimõttekindlust ja nende asjade eest seisma, on ikkagi riigi rahanduse korda tegemine. See, mis on toimunud viimase kümnendi jooksul riigi rahanduses – see on viinud meid täna sellesse kriisi. Eesti 200 ei ole seda riigi rahanduse kriisi põhjustanud, aga me oleme lubanud valijatele, et me teeme need riigi asjad korda ja see riigi rahandusse korda tegemine on väga valus, väga ebapopulaarne. Seal tuleb teha väga ebamugavaid otsuseid valitsuse tasandil, aga see on meie absoluutne prioriteet, et me saaksime need asjad korda ja ma arvan, et me ühtse meeskonnana ja fraktsiooniga seda tegema läheme. Järgmiste riigikogu valimisteni on veel aega, teie erakond on praegu valimiskünnisel. Kuidas loodate järgmisse riigikogu koosseisu saada? Eesti 200 sugust maailmavaatega erakonda on poliitmaastikul vaja. Need valijad, kes valisid Eesti 200 – ega neil teisi alternatiive väga valida ei ole. Oleme tsentrist paremal liberaalsete väärtustega erakond, kes soovib teha korralikke reforme, selleks, et Eesti riik ikkagi õigetele radadele tagasi tuua. Me ei ole praegu Eesti riigis väga heas seisus – majanduslikult, riigi rahanduse mõttes, hariduse valdkonnas ega väga paljudes teistes valdkondades. Seda soovi valijate poolt on palju. Me peame lihtsalt töötama selle nimel, et see usaldus meie suhtes – et me suudame need reformid ära teha ja riigi korda teha –, et see taastuks. Olen veendunud, et Eestis on väga palju valijaid, kes neid muutusi näha tahavad. Rääkides nendest liberaalsetest väärtustest. Izmailova väljaviskamine erakonnast ja juhtkonna probleemid – need on ju otseselt nende väärtustega vastuolus. Millest selline juhtimisstiil tekkis? Jah, seda olen ka avalikult kritiseerinud ja öelnud ka erakonna liikmetele, juhatuses, et selline juhtimismeetod ei käi meie väärtustega kaasas. See on tegelikult olnud see põhjus, miks eksperdid on poliitikast täiesti taandunud. Lihtsalt selline lojaalsuse nõudmine, vaikimisvannete nõudmine – see läheb vastuollu sellega, mis on see, et kui sa tead midagi ja sul on mingi teadmine ning see teadmine ei kinnita mingit domineerivat seisukohta, aga sa seda teadmist ikkagi nagu annad edasi. Selle vaigistamine sellepärast et see enamuse seisukohtadega ühti – see on vale ja see on see, mis on toonud väga paljud erakonnad ka sellisesse seisu, kus meil ei ole tegelikult Eestis korralikku, sisulist poliitilist debatti. Ma vaatan riigi rahanduse debatti – see ei ole sisuline. See on selline poliittehnoloogiline, võtetega käiv asi. Ma olen ühte korralikku sisulist arutelu näinud, kui oli ORTK arutelu riigikogus, mille rahanduskomisjon korraldas, kus akadeemik Urmas Varblane ja Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik väga põhjalik andsid ülevaate ja analüüsi ekspertidena sellest, et mis riigi rahanduses tuleks muuta. Aga need inimesed ei osale poliitikas, sellepärast et nad teavad, et selline traditsioon, poliitiline kultuur, mis Eestis on – see ütleks neile erakonna tasandil või valitsuse tasandil, et väga tore, aga meil on poliitiline tahe hoopis midagi muud teha. See on see, milleks Eesti 200 on poliitikasse tulnud, et seda muuta ja me ei tohi ise kukkuda samasse lõksu, kuhu on teised erakonnad ju kukkunud. Vaikimisvanded ja lojaalsuse nõudmine – vihjab see sellele, et erakonnas oli tagatuba, mis seda kõike nõudis? Ei, see ei olnud tagatuba. See lihtsalt oli see, et kuna Zuzu on avalikult ikkagi väga palju ründavas toonis avalikult suhelnud oma erakonnakaaslastega ja fraktsioonikaaslastega. See on tekitanud väga palju sisemisi hõõrumisi. Ma ei kaitse Zuzud selle kohapealt, kuidas ta on avalikkusele meie erimeelsusi esitanud. Ka seal tuleks ikkagi keskenduda rohkem sisule ja vähem isiklikult rünnakutele. Ma lihtsalt kaitsen seda, et kellegi väljaviskamine sellisel meetodil nagu EKRE täna teeb – ma tean, et teistes erakondades on see seni poliitkultuuris väga tugev olnud. Sellepärast võib-olla Reformierakonnas keegi ei julgegi midagi iitsatada, sellepärast et ta teab, et sellele järgneb välja viskamine. Kui ta just Andrus Ansip ei ole. Aga me oleme tulnud ikkagi teistsugust poliitilist kultuuri siia viljelema. Meie valija ootab teistsugust poliitilist kultuuri. Praegu me selle vastu minu hinnangul eksisime. Ma näen, et oleme sellest õppinud. Näen väga hästi, et oleme sellest õppinud. On õppinud ka need inimesed, kes selle vea võib-olla tegid. Mina näen tegelikult ühtset meeskonda. Täna oli hommikul fraktsiooni koosolek – meil oli väga ühtne meeskond, me teadsime täpselt, mis positsioone me läheme ka valitsuses eelootavatel eelarveläbirääkimistel kaitsma. Mille eest tegelikult Eesti 200 seisab, on ikkagi selle eest, et riigi rahanduse seis ikkagi korda teha.
