Hussar: Eesti 200 peab viisakale suhtlemisele rohkem tähelepanu pöörama
Mis seisus teie hinnangul erakond Eesti 200 praegu on? Minul, kes ma täna ei ole erakonna juhatuse liige, võib-olla tõesti on võimalus seda pisut kõrvalt hinnata. Ma usun, et erakond on täna oma võitlused pidanud. Sellevõrra on ka selgus majas. Fraktsioon ja erakonna juhatus on väga selgelt oma seisukohti väljendanud. Ühelt poolt, fraktsioon on väga selgelt sõnastanud, et tuleb ühtselt edasi minna, sellepärast et kui me fraktsiooni suurust vaatame, siis tegu on täna suuruselt riigikogu teise fraktsiooniga. Teiselt poolt, kui ma vaatan täna ka erakonna juhatuse otsuseid, siis erakonna juhatus on väga selgelt võtnud vastutuse, leidnud, et tuleb kutsuda kokku erakonna erakorraline üldkogu ja valida erakonnale uued juhid, samuti sõnastada ka täpsemalt ära erakonna põhikiri, mis on erakonna tegevuse aluseks. Ma arvan, et need on kaks väga kaalukat otsust, mis kindlasti ka Eesti 200-le väga selge teekaardi eesolevaks suveks annavad. On teil plaanis suve lõpus kandideerida erakonna esimeheks? Ma ei ole täna küll sellele mõelnud. Ma olen olnud erakonna esimees. Olen olnud erakonna esimees ajal, mil erakond tegi oma kõige parema valimistulemuse. Ma tean, kuivõrd keeruline ja raske amet see on. Ma olin ka perioodil, mis oli võib-olla üks riigikogu ajaloo kõige raskemaid perioode üldse – riigikogu opositsiooni poolt algatatud obstruktsiooni tõttu. Kui ma olin sel perioodil nii riigikogu esimees kui ka erakonna esimees, siis ühel hetkel oli see ka minu jaoks liiga palju. See oli ka väga selge põhjus, miks ma tegin valiku, et jätkan riigikogu esimehena ja ennekõike eesmärgiga, et teha riigikogu korda ja tagada riigikogu töövõime. Täna me saame öelda, et riigikogu töövõime on väga selgelt taastatud, riigikogu on naasnud tavapärase töörütmi juurde ja kindlasti on kesksel kohal siinjuures just riigikogu juhatuse järjestikused otsused, mis on aidanud tagada riigikogu töövõime ja tavapärase töörütmi taastumise. Nagu te ütlesite – teie juhtimise ajal tegi erakond valimistel rekordtulemuse. Europarlamendi valimistulemus enam selline ei olnud. On teil nägemus, kuidas erakonnas nüüd asjad korda teha? Isegi kui te ei kandideeri esimeheks, siis milline peaks olema see suund, kuhu erakond peaks liikuma? Ma olen rääkinud mitmete oma Euroopa kolleegidega, kes juhivad uusi reformimeelseid liberaalseid erakondi – ega neil kellelgi ei läinud europarlamendivalimistel väga hästi ja seda tõenäoliselt põhjusel, et võib sellised pika plaani sõnumid praegusel ajal ongi keerulisemad. Inimene ootab väga selgeid mustvalgeid lahendusi ja väga konkreetselt ka valikuid tehakse mõnikord vastandumiste põhjal. Seetõttu nendel ei olnud europarlamendi valimistel kellelgi väga edukat tulemust. Mina usun, et sellist erakonda nagu Eesti 200 on Eestile selgelt vaja. Eesti 200 on end ju sõnastanud mitmete teemade eestvedajana ja kui me vaatame ka tänast valitsuskoalitsiooni, siis märkimisväärne osa selle valitsuse reformi pakettidest on otseselt Eesti 200 poolt sõnastatud või eest veetud. Need on olulised sammud. Kindlasti on Eesti 200-l ka väga selge visioon, kuidas Eesti riik korda teha. Täna me räägime peaasjalikult Eesti riigi rahandusest ja sellest, et Eesti riigi rahandus tuleb korda teha. Eesti 200 on siin väga selgelt seda meelt, et siin on vaja astuda olulisi samme. Kui me vaatame kasvõi kas või kärbete näol, aga tuleks vaadata üle ka üle ka kogu riigieelarve pilt laiemalt. Kui realiseerub ka personaalse riigi programm, siis kindlasti selle raames tuleks vaadata ka otsa riigieelarve kuludele läbi nulleelarve perspektiivi. Eesti 200-l on siin väga selged sõnumid olemas ja ma usun, et nende sõnumite edasiandmine kindlasti on äärmiselt oluline. Ma usun, et valijad ei ole neid selgeid sõnumeid unustanud ja näevad neid tegevusi samuti. Mis puudutab nüüd erakonda ennast, siis kindlasti tuleks väga selgelt ka sõnastada, et selline sisemine kaklus ja võib-olla ka üksteise halvustamine, et seda ei tohiks küll lubada. Sõnavabadus on üks asi, aga lugupidamatu suhtumine inimestesse, kellega ollakse ühiselt seotud läbi maailmavaateliste nägemuste – seda kindlasti ei tohiks olla. See on ka põhjus, miks hiljaaegu arvati üks juhatuse liige (Züleyxa Izmailova – toim) erakonnast välja. Erakonnaliikmete halvustamine, mida erakonna põhikiri ei luba, see oli muutunud reegliks ja see oli niivõrd valdav muster kaugelt pikema perioodi jooksul kui aasta. Seal ei olnud lihtsalt teist võimalust. Ühel hetkel erakond pidi sellele reageerima. Küsimus on selles, kas reageerimise hetk oli õige või mitte, aga jah – sellist olukorda väga pikalt taluda ei saa. Ega me ka perekonnas, kus on kogu aeg tüli majas, sellele tülile ei saabugi lahendust, kuigi seda otsitakse. Ka sellisel juhul me ju vaatame väga tõsiselt sellele otsa, kas on võimalik leida lepitusprotsessi. Kuna seda lepitusprotsessi on ka pikalt veetud, aga see ei ole tulemusele viinud, siis ühel hetkel on mõistlikum osapooltel lihtsalt lahku minna. Seetõttu usun ja väga loodan, et erakonna liikmetel on piisavalt tarkust. Ennekõike selline sügav lugupidav suhtumine üksteisesse kõikides nendes tegemistes, mida me teeme. See on äärmiselt oluline selleks, et erakond saaks ühtselt ja tugevamana edasi minna. See on see, mis tekitab ka inimestes usaldust. See, kuidas me üksteisest suhtume, tekitab usaldust. Täpselt samamoodi on ka riigikogu saalis. Kui riigikogu saalis inimesed suudavad üksteisesse lugupidavalt suhtuda ja pidada seetõttu ka sisukamat debatti, see äratab usaldust ka avalikkuse silmis. See on eesmärk, mida me peame ka püsivalt siin taotlema. Kristina Kallas on öelnud, et kuigi Izmailova väljaütlemised olid erakonna mainet kahjustavad, siis tema erakonnast välja heitmine oli ikkagi liiga ekstreemne samm. Tema ei pooldanud seda. Teie sellega ei nõustu? See oli kahjuks muster. Ma ei saa küll nõustuda sellega, et juhatus tegi vale otsuse. Küsimus oli võib-olla selles, et millal seda otsust oleks pidanud tegema. Aga antud juhul see muster oli juba niivõrd ilmselge. Ma juba rääkisin pikalt sellest, et kui ikkagi puudub soov koos tegutseda ja kui on lugupidamatust nii palju, siis ei ole võimalik. Hiljuti heideti EKRE-st hulk inimesi välja, osa läks ise. On nüüd EKRE-st lahkunud poliitikutel ka võimalus Eesti 200-ga liituda? Näete mõne poliitikuga ühiseid jooni? Täna räägivad siin [riigikogu] koridoride peal kõik kõigiga, aga loomulikult on kõige olulisem ikkagi see, et maailmavaade haakub. Kui ma täna peaksin hindama EKRE-st lahkunud poliitikute varasemaid väljaütlemisi ja seisukohti, siis tõenäoliselt meie maailmavaated on erinevad. Ma ei oska ka öelda, et kuhu EKRE-st välja astunud liikmed täna liiguvad. Kindlasti tekitab see siin ka töökoormust riigikogu juhatusele, kes peab siis vaatama, et kuhu ja kuidas riigikogu saalis need EKRE-st välja astunud liikmed paigutada. Meil on täna juba märkimisväärne hulk fraktsioonituid saadikuid. Akna all kõikidele kohta ei ole. Järelikult see riigikogu saali plaani arutelu meil seisab veel ees, et kuhu siis kõik täpsemalt saalis paigutuvad. Vaatasin ka ajaloost üle, et meil on fraktsioonitute saadikute rekordini veel omajagu minna. Riigikogu seitsmendas kui ka kaheksandas koosseisus oli lõpuks oluliselt rohkem fraktsioonituid saadikuid, et kaugelt üle 20. Sel nädalal lahvates skandaal seoses 1,6 miljardi euro suuruse kaitsevaldkonna rahavajadusega. Kui riigi rahanduse korda tegemisele läheb juba praegu kogu aur ja isegi kui Eesti eelarve mahub Maastrichi kriteeriumitesse, siis see, et tulevikus tervitab veel 1,6 miljardit miinust – kuidas see teile paistab? On see vajadus teie hinnangul õigustatud? Esimese väga selge murekohana ma tooks välja selle, et riigi kaitsehangete teemal tuleks emotsioonid kõrvale jätta. See diskussioon on läinud küll üleliia emotsionaalseks. Kindlasti on ta Eesti riigikaitse mainet kahjustanud. Emotsiooni tuleks siin nüüd küll oluliselt talitseda ja mõelda ratsionaalselt, et kuidas me suudaksime kõige paremini kaitseplaneerimise teemal edasi liikuda. Eesti on olnud siiamaani kaitseplaneerimises väga tugev. Kindlasti ei saa eitada, et meil on siin väga tugev kompetents. Peame seda kompetentsi ka targalt ära kasutama. Seetõttu sellised väga teravad ja üksteisele vastandavad seisukohad selles protsessis ei aita sellele arutelule kaasa. Siin on ju olnud laual ka mitu erinevat lahendust, kuidas me võiksime kaitse-eelarve küsimusi lahendada. Üks on seotud riigikaitse maksuga, teine on seotud riigikaitselaenuga. Kõik need küsimused on laual ja selles mõttes saab kindlasti nii vabariigi valitsusele, aga ma ei välista, et ka kindlasti riigikogu komisjonidele eelolev suvi peab olema töine, et leida lahendused nendele küsimustele, et kuidas neid kaitseplaneerimise küsimusi kõige paremini ja targemalt lahendada.
