EL tõstis juulis tollimaksu Venemaalt ja Valgevenest pärit teraviljale
Juuli algusest kehtima hakanud tollimaksu eesmärk on kaotada Euroopas nõudlus Vene toodangu järele. Sõltuvalt tootest tõstetakse tollimaksu kas 95 euroni tonni kohta või 50 protsendini kauba väärtusest. Maksu alla ei läinud aga mujalt pärit ja eksporditavad teraviljad, mis liiguvad EL-i läbi Venemaa või Valgenene. Tollimaks kehtib ka Valgevene toodetele, kuna Valgevene on lubanud Venemaal kasutada oma territooriumi Ukraina ründamiseks. "Jõustusid sellised maksumuudatused, mis tõid endaga kaasa rohkem kui sajale kaubale uued tollimaksumäärad," rääkis MTA tolliformaalsuste osakonna juhataja Külli Kurvits. "Tegemist on valdavalt erinevate teraviljatoodetega või teraviljadega, nagu näiteks rukis, oder, nisu, mais, hirss ja tatar. Sealhulgas on ka teised kaubad, näiteks õlid, mis on siis nendest toodetud – rapsiõlid või rafineeritud õlid ehk see nimekiri nendest kaupadest on väga lai." "On kaks põhilist maksumäära – üks nendest on kehtestatud siis kaupade koguse peale ja see on 95 eurot ühe tonni kohta. Teine maksumäär on kehtestatud väärtuse peale ja see on 50 protsenti väärtusest ehk et kaupadele lisandub siis 50 protsenti nende väärtusest ainult tollimaksuks juurde," sõnas Kurvits. Kurvits märkis, et Venemaa on nende toodete juhtiv tootja ja eksportija. "Need uued maksumäärad kehtestati Euroopa Liidu üleselt ja põhjuseks on siis asjaolu, et Venemaa on nende toodete juhtiv tootja ja eksportija maailmas ja et nende toodete tõttu ei tekiks Euroopa Liidu turul ühtegi tõrget, siis seetõttu otsustati ennetava sammuna kehtestada teatavad tollimaksud." Piirangud seati ka Valgevenele, et kaubavood ei liiguks Venemaalt Valgevenesse ümber, märkis Kurvits. Kurvits rääkis, et tollimaks teraviljale ei mõjuta olulisel määral Eesti kaubandust, kuna Eestisse tulevad need tooted teistest riikidest. "Eesti vaates ei ole tegemist väga suure valdkonnaga, kus siis Venemaa või Valgevene oleks olnud meie kaubanduspartner. Enamus nendest kaupade tuleb Eestisse siiski mujalt riikidest." Tegemist on esimese Euroopa Liidu piiranguga Vene põllumajandustoodangule alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse kaks aastat tagasi. Vene teravilja, õliseemnete ja neist valmistatud toodete eksport EL-i kasvas 2023. aastal nelja miljoni tonnini, olles ajalooliselt kõrgeimal tasemel. Vene import moodustas ühe protsendi EL-i teravilja tarbimisest.
