Rästikud on tänavu hammustanud vähemalt 35 inimest
Mürgistusteabekeskuse ennetustööjuhi Kelli Suvi sõnul on sellel aastal rästikuhammustusega seotud pöördumisi olnud 35. "Rästikud on tõesti liikvel. Mürgistusteabekeskuse infoliinile on tulnud sel aastal juba 35 rästikuhammustusega seotud mürgistuskõne. On päevi, mil meie õde-konsultandil tuleb koguni kolmele rästiku ohvrile juhiseid anda," ütles Suvi ERR-ile. Suvi sõnul on hammustusega lõppenud kokkupuuted leidnud aset nii metsas kui ka koduaias. "Hoovi meelitavad rästikuid rotid ja hiired, seetõttu tasub hoida eluaseme ümbrus neist puhtana. Samuti ei taha rästikud olla madala muru sees. Aiast vanu kivi- ja oksahunnikuid likvideerima asudes ning pikemas rohus või puuriitade vahel toimetades, tasub olla eriliselt tähelepanelik," rääkis Suvi. Eelmisel aastal oli rästikutega seotud mürgistuskõnede arv kokku 44. Suvi sõnul hakkasid rästikud tegutsema maikuus, eelmisel aastal aprillis. "Vaadates statistikat, on oht, et ületame tänavu eelmise aasta numbrid, kuna rästikute hooaeg kestab oktoobrini," ütles Suvi. Mürgistusteabekeskus soovitab inimestel rästikuhammustuste vältimiseks kanda aiatöid tehes või metsas liikudes õiget riietust ning mitte rästikute suhtes üleolevad olla. "Metsas ja võsas liikudes kandke alati kõrge sääreosaga kummikuid, põõsaid rohides kandke kindaid ja õues olev muru tasub hoida niidetuna. Nähes rästikut, eemalduge temast - sangarina rästikut püüdma asudes võib kohtumine lõppeda ühe hammustuse asemel mitmega. Nii juhtus näiteks vanema härraga, kes proovis rästiku naabripoisile näitamiseks kinni haarata," ütles Kelli Suvi. Osad seened põhjustavad koos alkoholiga tarbides halba enesetunnet Tänavu on juulikuu olnud võrdlemisi niiske, mis tähendab ka seenehooaja varajast algust. Suvi sõnul ei ole veel mürgiseente tippaeg veel käes, kuid mõningaid teateid on siiski olnud. "Seenel käiakse tõesti hoolega, ent õnneks pole hetkel mürgiseente tipphooaeg. Aasta esimesed kukeseeneroad on põhjustanud käputäiel helistajatel kergeid seedehäireid. Probleeme põhjustavad helistajatele hoopis laste suhu sattunud kodumurul kasvavad seened," rääkis Suvi. Suvi sõnul tasub ettevaatlik olla ka antabusreaktiooni põhjustavate seente tarbimisel. Antabusreaktsioon on väga halb enesetunne, mida põhjustab alkoholismiravimi tarvitamine koos alkoholiga. Antabusreaktsioonil põhineb alkoholisõltuvuse võõrutusravis kasutatava disulfiraami ehk rahvakeeles n-ö ampulli toime: see aine takistab alkoholi normaalset lagunemist maksas ning alkoholi ja disulfiraami samaaegse tarvitamise korral kogunevad organismis alkoholi laguproduktid. Alkoholiga ei käi kokku tamme-kivipuravik, nuijalg lehtrik, soomusmampe, mürklid heinikulised, kurrel ja voldiline tindik. Mürgistusteabekeskus paneb inimestele südamele, et tundmatut seent noppida ei ole mõistlik. Samuti on saabunud mürgistusliinile kõnesid ka mürgimarju söönud väikelaste vanematelt. "Lapsevanemates tekitavad praegusel ajal enim muremõtteid mudilaste poolt metsas või aianurgas ära söödud punased marjad. Valik on suur – söömiseks sobivad punased sõstrad, kuid nendega aetakse tihtipeale segamini punased leedrimarjad ning kuslapuu, kikkapuu, leselehe, maavitsa või näsiniini marjad. Kui mürgimarju on kogemata suhu sattunud, siis puhasta suu marjajääkidest ja loputa veega. Olukorra hindamisel soovitame kasutada viie marja reeglit: kuni viie marja söömine ei põhjusta tõsiseid tervisehädasid. Enamus mürgimarju on ebameeldiva maitsega ning lapsed ei söö neid palju," ütles Suvi lõpetuseks. Mürgistusteabe ööpäevaringne infoliin on 16662.
