Liberty mõisa uueks omanikuks saab Taavet Hinrikuse ja Sten Tamkivi ettevõte
3,6 hektari suuruse mereäärse kinnistu enampakkumise alghind oli 890 000 eurot, kuid oksjon kujunes aktiivseks ning pidevalt suurenevate pakkumiste tõttu lõppes alles 2,5 tundi pärast esialgu kavandatud tähtaega. Neljapäeval kogunes RKAS-i juhatus, mis otsustas, et kõik viis pakkumist vastasid nõuetele ning enampakkumise võitis OÜ Notorious, kelle pakkumine oli 2,62 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Äriregister näitab, et Notorious on 2005. aastal asutatud ettevõte, mille omanikud on Taavet Hinrikus, Kristina Siimar, Sten Tamkivi ja Martin Tälli ning mille tegelik kasusaaja on Taavet Hinrikus. Ettevõtte peamine tegevusala on omavahendite investeerimine erinevatesse globaalsetesse varaklassidesse. Taavet Hinrikus ütles ERR-ile, et kuna selliste enampakkumiste õnnestumine pole kunagi ette kindel, saab täpsemaid plaane, mida hoonega ette võtta, alles nüüd tegema hakata. "Tegemist on Eesti jaoks erilise mõisakompleksiga, sellist puitarhitektuuri on meil säilinud vähe ja selle puhul imponeeribki millegi erilise ja ühtlasi kultuuriväärtuse uuele elule aitamine," lausus ta. "Kindlasti on selle nõuetekohane renoveerimine paras väljakutse, kuid seda põnevam see on". Hinrikus lisas, et Liberty nimi on kahtlemata märgiline ja tekitas temas esmase uudishimu selle kompleksi vastu. "Mõisakompleksi suur väärtus on selle asukoht – linnas, metsa sees ja mere ääres, mis teeb selle väga eriliseks paigaks. Konkreetseid plaane Libertyga veel ei ole, kuid kindlasti näen hoonetele ka avalikku funktsiooni, et sellist arhitektuuripärli mitte huviliste eest ära peita," rääkis ta. Liberty mõisa kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned on aastakümneid tühjalt seisnud, kuid Nõukogude ajal tegutses seal pioneerilaager. Tänaseni on autentselt alles Egon Kochi kahekorruseline puidust katusekorrusega suvilahoone, mille soonitud seinad, unikaalne kassettlagi ja tahveldatud lükanduksed on hästi säilinud. Egbert Kochi suvilast on säilinud vaid vundament. Uus omanik peab hoone taastama selle esialgses kohas, mahus ja välisilmes hiljemalt 2027. aasta lõpuks.Kinnistul asub ka Daheimi maja – kõrge paekivisokliga palkmaja, milles on säilinud algne kamin ja samuti suures osas algne siseviimistlus. Liberty kompleks lahutati vabaõhumuuseumi kinnistust 2013. aastal ja anti üle RKAS-ile, sest sinna oli plaanis rajada presidendi residents. Lisaks oleks residents pidanud võimaldama võõrustada väliskülalisi. Kompleksi renoveerimine hakkas venima riigihangete läbikukkumise tõttu. Algselt pidurdus projekteerimishange ja seejärel nurjus ehitushange, sest kõik laekunud pakkumused ületasid ehitamiseks ette nähtud 4,4 miljoni euro piiri. Venimise tõttu ei jõudnud kantselei Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajal hoone rajamist otsustada, mistõttu ehitamisotsuse langetamine jõudis president Kersti Kaljulaidi lauale. Kaljulaid seda siiski vajalikuks ei pidanud ning ka praegune president Alar Karis ei väljendanud selle vastu huvi.  Liberty mõis Tallinnas Rocca al Mares. Autor/allikas: Martin Siplane/RKAS  
