Kärbsevagel nõuab õige tekstuuriga toitu
Šveitsi teadlased avastasid äädikakärbse vastse suust närvirakud, mis reageerivad just toidu tekstuurile. Kärbse vastsed, keda nimetatakse vakladeks, eelistavad just paraja pehmusega toitu, näiteks paari päeva jagu mädanenud puuvilju. Sellisesse söögipoolisesse kaevuvad vaglad meelsasti sisse ja lasevad sel hea maitsta. Kui toit on sellest palju kõvem või pehmem, siis vaklu see ei huvita.  Simon Sprecher Fribourgi ehk Freiburgi Ülikoolist ja ta kolleegid otsustasid välja uurida, kas neil õnnestub leida vaklade maitsmiselundist üles just toidu mehaanilistele omadustele reageerivad närvirakud. Tavaliselt uuritakse toidu juures just maitseomadustele reageerimist ning siin on tähtsal kohal maitseretseptorid, mis tunnevad erisuguseid keemilisi ühendeid ära, ja närvid, mis neist retseptoritest signaali välja viivad. Sprecher ja ta kolleegid võtsid just äädikakärbse vaglad uurimiseks ette seepärast, et nende närvisüsteem on lihtsa ehitusega ning nende geenid on juba piisavalt hästi läbi uuritud. Õigete närvirakkude üles leidmine oli lihtne. Teadlased halvasid mõne üksiku närviraku töö ja vaatasid, kuidas muutus selle peale vagla toidutekstuuri eelistus. Nad kirjutavad ajakirjas Plos Biology, et mõne neuroni välja lülitamise peale üritasid vaglad süüa ka tavapärasest kõvemat või pehmemat toitu. Teadlased tuvastasid muu hulgas, et vagla maitsmisorgani neuron C6 tunneb peale suhkru maitse ka selle mehaanilist laadi ärritusi. See on teadlaste jaoks huvitav, sest kui ühed ja samad närvirakud võivad edastada nii maitse- kui ka tekstuuriinfot, on kärbsevalga üldiselt lihtsavõitu maitsmissüsteem ikkagi päris keerukas. Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
