Marsil laiusid minevikus liivarannad
Zhurong laskus Marsi pinnale 2021. aastal, maandudes planeedi lõunapoolkeral asuvale Utopia Planitia tasandikule. Varasemate vaatluste käigus oli leitud sealtsamast Maa rannajoontega sarnaseid pinnavorme. Hiinlaste kulguri radaripildid näitasid, et 10–35 meetri sügavusel laiuvad kergelt põhja suunas kaldu settekihid. Teadlased eesotsas Benjamin Cardenasega Penn State'i Ülikoolist järeldasid ülesvõtete põhjal, et rannariba laius ulatub vähemalt 1,3 kilomeetrini ning oli ilmselt lainete, tõusu ja mõõna tõttu pidevas muutumises. Teiste võimalustena kaalus töörühm setete analüüsi põhjal vulkaanilist tegevust, jõgede erosiooni ja tuuli, millest viimased oleksid võinud tekitada luiteid. Settekihtide kuju klappis kõige paremini aga Maal nähtavate rannaprotsesside tulemusel tekkivate pinnavormidega.  Tulemused lisavad kindlust, et suurt osa Marsi põhjapoolkerast kattis minevikus ookean. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Robert Citron  Maal oleks võtnud nii suurte settekogumite tekkimine aega miljoneid aastaid. Nõnda pidi eksisteerima lainetav veekogu pikka aega ka Marsil. Uurimistulemused annavad teadlaste sõnul kinnitust, et punasel planeedil võis 3,5–4 miljardit aastat tagasi laiuda Deuteroniluse ookean. Ilmselt kattis see suure osa planeedi põhjapoolkerast. See töö on abiks ka Marsi elukõlblikkuse hindamisel. Planeediteadlased on seisukohal, et rannajoone piirkonnad on ideaalne koht, kust otsida jälgi kunagisest elust. Töörühm kirjeldab leidu Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes.
