Vana ea uus käsitlus
Toimetas Katrin Sak Ajakirjas Population and Developmental Review avaldatud uurimuses toovad teadlased välja uue võimaluse elanikkonna vananemise käsitluseks, pakkudes rahvastikuteadlastele uudseid meetodeid populatsiooni vananemise mõjude analüüsiks ühiskonnas.    Senised vananemist käsitlevad tööd on lähtunud vaid ühest inimesi kirjeldavast omadusest – nende kronoloogilisest vanusest. Hiljuti avaldatud uuringus pakuvad teadlased vananemise mõõtmiseks välja aga raamistiku, mis põhineb seesugustel parameetritel, mis inimeste vanusega muutuvad, sh tervis, kognitiivsed funktsioonid jms. Vastavate parameetrite alusel võiksid rahvastikuteadlased saada vananevatest ühiskondadest hoopis parema pildi.    Vastavalt uuringu läbiviinud teadlasele Sergei Scherbovile pole inimese tõeline vanus mitte üksnes elatud aastate arv. See hõlmab hoopis enamaid parameetreid, sh tervist, kognitiivset suutlikkust ja vigastuste määra.   Selliseid mõõtmeid pole rahvastikuteadlased oma elanikkonna ja ühiskonna uuringutes traditsiooniliselt kasutanud. Inimeste eluea pikenedes ei pruugi aga sama vanus enam korreleeruda tervisenäitajate ja teiste oluliste karakteristikutega.   Enamasti käsitletakse 65 aasta vanuseid inimesi vanadena. Tänapäeva 65 aasta vanuste inimeste elu võib olla aga üpris sarnane 55 aasta vanuste inimeste eluoludega 40-50 aastat tagasi.   Uuring rõhutab tõsiasja, et vananemine on mitmedimensiooniline protsess ning seepärast tuleks demograafilistes analüüsides kasutada üksnes vanuse numbri asemel hoopis erinevamate parameetrite komplekti.    Loe lisa: New definition for old age (Science Daily) 
