Toidusedeli muutus muudab kiirelt mikrobioomi
 Ajakirjas Nature ilmunud uurimus näitab, et inimeste soolestikus elavate erinevatesse liiki kuuluvate bakterite arvukus võib äärmusliku toidusedeli muutuse korral juba pelgalt päeva jooksul oluliselt muutuda, mis avardab teadlaste võimalusi uurida mikrobioomi otsest mõju inimeste tervisele.   Inimesi võib käsitleda superorganismina. Iga selle keharaku kohta leidub kümme kehal või kehas elutsevat bakterirakku. Mikroobid aitavad sellel täita erinevaid ülesandeid, näiteks hõlbustada toidu seedimist, kuid ebasobiv liigiline koosseis võib terviseprobleeme seevastu võimendada, näiteks tõsta ärritunud soole sündroomi riski. Keha ja mikrobioomi vahelisi seoseid kirjeldavaid töid ilmub uurimisteema kasvava populaarsuse tõttu iga kuu. Valdav enamik uuringutest on läbiviidud närilistega tehtud katsetes.   Mudel võimaldab hõlpsasti uurida, kuidas toitumise muutus mikrobioomi ja sellest lähtuvalt näriliste tervislikku seisundit muudab. On arvatud, et inimeste puhul peaksid katsed soolestiku mikrofloora piisaval määral muutmiseks kestma nädalaid, mis muudaks selle katses osalejate jaoks vastuvõetamatuks. Toidusedelit muutmata võib mikrobioom suhteliselt muutumatuna püsida aga aastaid. Ent Põhja-Californias asuva Duke'i ülikooli mikrobioloogide katse viitab nüüd, et kartustel pole põhjendatud alust.   Kümme katses osalenut pidid viie päeva vältel toituma ainult teadlaste poolt etteantud söögipoolisest ja võtma iga päev oma roest proovi. Poolte katsealuste dieet põhines tera-, puu- ja köögiviljadel, mil teised, nende hulgas pea eluaegne taimetoitlane, pidid toituma ainult loomsetest saadustest. Mikrofloora erinevus hakkas rühmade siseselt vähenema juba esimesest päevast peale. Liigilises mitmekesisuses olulisi muutusi ei täheldatud, ent samas muutus erinevate bakterite suhteline arvukus.   Nii hakkasid loomsete valkude söömise korral vohama sapihappeid paremini taluvad mikroorganismid, teiste seas Bilophila wadsworthia, kes nendest otseselt toitub. Sama bakterit on hiirtega tehtud katsetes seostatud kõrgenenud ärritunud soole sündroomi riskiga. Taimetoitlastele omane dieet kasvatas butüraadiks nimetatavat rasvhapet tootvate bakterite hulka, mida on seostatud põletikulisuse vähenemise ja käärsoolevähi riski langemisega. Inimeste puhul on vastavad korrelatsioonid jäänud hägusemaks, mis takistab sarnaste järelduste tegemist.   Samuti tõi toidusedeli muutus kaasa mõnede võõrliikide sissetungi. Nii kinnitasid karnivooride dieedi puhul soolestikus kanda juustu, jogurti valmistamisel ja liha töötlemiseks kasutatavad bakteritüved. Eriti ulatuslikke muutusi võis märgata eluaegse taimetoitlase soolestikus, kelle algne liigiline koosseis omnivoorse eluviisiga katsealustest oluliselt erines. Taimetoitlaste roe analüüs näitas aga mitmete taimeviiruste, näiteks spinatil laike põhjustava viiruse olemasolu. Algse liigilise koosseisu ja bakterite suhtelise arvukuse taastumiseks kulus paar päeva.   Seega viitavad katsetulemused, et inimkatsete läbiviimine on mikrobioomi ja tervisliku seisundi vahelisi seoseid käsitlevates uuringutes arvatust lihtsam. Pikemas perspektiivis võiks see viia konkreetsete toidusedelite koostamiseni, mis erinevate bakteriliikide suhtelist arvukust sobilikus suunas kallutavad.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
