Roomajate gaasivahetus on imetajatest tõhusam
 Erinevalt enamikest maismaal elavatest selgroogsetest suudavad linnud õhust hapnikku eraldada nii sisse- kui väljahingamisel. Uus töö näitab nüüd, et hingamisviis on on lisaks tiivulistele ja alligaatoritele omane ka varaanidele, misläbi võisid seda rakendada juba dinosauruste eellased, mis selgitaks nende võidukäiku suurele väljasuremisele järgnenud hapnikuvaestes tingimustes.   Inimeste ja teiste imetajate hingamisviis on hapniku eraldamise seisukohalt suhteliselt ebatõhus. Sissehingamisel liigub õhk järjest väiksematesse torukestesse, kuni jõuab alveoolidesse, kus viimaks gaasivahetus toimub. Värske, kõrgema hapniku sisalduse õhu hankimiseks tuleb vana õhk esmalt väljutada. Bioloogid täheldasid, et lindude gaasivahetus on maismaaselgroogsetest märgatavalt erinev alles 20. sajandi esimesel poolel. Rongijaamades elavate tuvide lahkamine näitas, et ainult osa nende kopsudest oli pideva söetahma sissehingamise mõjul tumenenud.   Täpsem uurimine näitas, et nende kopsukude koosneb mõlemast otsast lahtistest torukestest, mis tagavad ühesuunalise õhuvoolu. Sissehingamisel liigub osa õhust kotikestesse, millest on võimalik hapnikku ammutada ajal, mil otse kopsudesse jõudnud õhk neist lahkub. Teadlased pidasid seda loomulikuks. Lendamine nõuab rohkem energiat ja seega on õigustatud ka gaasivahetussüsteemi kõrgem efektiivsus. Ent 2010. aastal avastas Colleen Farmeri töörühm, et  ühesuunaline hingamine on omane ka alligaatoritele ja teistele krokodillilistele.   Ajakirjas Nature ilmunud Farmeri doktorandi uurimus näitab, et rühma tuleb veelgi laiendada. Emma Schachner võttis kolleegidega vaatluse alla varaanlaste seltsi esindavad savannivaraanid (Varanus exanthematicus). Liigi arenguloo uurimine näitab, et selle esivanemad lahknesid dinosauruste ja lindudeni viinud liinist 270 miljonit aastat tagasi. Kuigi looma välisehitus viitas kahesuunalisele hingamisele, oli kompuutertomograafia abil võimalik eristada suuremat õhukambrit, millega kulgesid paralleelselt kuni üksteist üksteisega ühendatud kopsutoru.   Ehitus viitas ühesuunalise õhuvoolu võimalusele, kuid töörühm tahtis järelduses täiesti kindel olla. Seega paigutas Schachner kolleegidega kopsuelundi selles toimuva liikumise paremaks jälgimiseks tillukeste sfääridega küllastatud vette. Vaatlused näitasid, et mil suuremasse kambrisse ja sealt välja liikus vedelik samu teid pidi, siis bronhhides toimuv liikumine oli selgelt ühesuunaline.   Kuna hingamissüsteem on vaatamata ühesuunalise gaasivahetussüsteemi rakendamisele lindude omast veidi erinev, ei saa veel täiesti kindlalt öelda, et süsteem arenes välja juba krokodilliliste, lindude ja varaanide ühisel esivanemal. Samas selgitaks see, miks roomajad pärast permi-triiase väljasuremislainet niivõrd edukaks osutusid. Hapniku suhteline sisaldus oli toona õhus praeguse 21 protsendi asemel 12 protsendi piirimail.   Alternatiivselt arenes tunnus erinevates seltsides välja üksteisest sõltumatult. Hüpoteesi välistamiseks on vajalik rohkemate roomajate uurimine, mida Farmer ja Schachner ka teha plaanivad. Dinosauruste endi hingamiselundkond on fossiliseerumise üleelamiseks liialt õrn.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
