Põldvarblane suudab eristada võõraid mune omadest
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Nii mõnelgi linnuliigil on põhjust muretseda, et kaugeltki kõik munad  pesa ei pruugi olla nende endi omad. Võõraste ja omade eristamine pole aga sugugi lihtne ülesanne. Viinis asuva veterinaarmeditsiini ülikooli teadlased on teinud kindlaks, et põldvarblane on selleks detektiivitööks siiski suuteline. Ometi ei viska ta võõraid mune alati pesast välja, vahendab Phys.org.   Pesade ehitamine, munemine, haudumine ja näljase järelkasvu toitmine on väikestele lindudele väga energiamahukas töö. Seepärast on neile äärmiselt tähtis, et pojad, kelle eest hoolitsetakse, oleks ikka nende omad. Paraku tuleb pesaparasitismi ette nii oma liigikaaslaste kui ka võõraste hulgas. Kutsumata külaliste toitmisel võib aga olla lindudele kõrge hind. Paremal juhul tähendab see lihtsalt lisaenergiakulu toidu otsimisel, halvemal juhul aga oma munade või poegade hukku.  Seepärast on eri liikidel oma strateegiad, kuidas võõraid mune kindlaks teha. Teadlaste hinnangul võivad linnud mune üle lugeda või eristada võõraid omadest suuruse ja värvivarjundite järgi ning siis võimalusel need üle ääre lükata. Ometi ei saa kõik sellega hakkama. Teadlastele on seni segane ka nende liikide tegutsemismotiivid, kes võõra muna pesast välja lükkavad. Kas see võib olla soov kaitsta oma geene või vältida parasitismi?  Põldvarblased (Passer montanus) on linnud, kelle munade värvitoon ja ka suurus erineb kurnast sõltuvalt. Arvatavalt on selle põhjuseks just soov eristada võimalikke võõraid mune omadest. Testimaks, kuidas põldvarblased oma mune võõrastest eristavad, kasutasid teadlased nii võõraid päris mune kui paberist munakesi, mis poetati lindude pessa. Ka tehti lindudele võimalikult lihtsaks võõra muna pesast välja heitmine. Selleks, et uurida, mis paneb varblast võõrast muna hülgama, lisati võltsmunale mõningaid tunnuseid, mis pole põldvarblastele omased.  Ka uuriti, kas muna hülgamist mõjutab see, kas see ilmub pessa munemise või haudumise ajal. Kui varblase eesmärk oleks kaitsta pesa võõraste munade poetamise eest, siis viskaks lind võõrkeha pesast välja munemise ajal. Kui ta teeb seda aga haudeperioodil, siis soovib ta teadlaste hinnangul hoida pesa oma järelkasvu jaoks puhtana. Teadlased poetasid 30 pesakasti valemune nii munemise kui haudumise ajal. Esmalt kasutati lihtsalt võõraid mune, seejärel paberitükikesi.  Selgus, et munemise ajal eemaldasid põldvarblased valemuna oma pesast umbes kolmandikul juhtudest. Kui pessa lisati paberist lamedad munad, siis visati see kiiresti pesast välja 81 protsendil puhkudest, sõltumata sellest, kas paber pisteti pessa munemise või haudumise ajal. Teadlaste sõnul viitab selline tegutsemine soovile pesaparasiite vältida, kuigi mitte alati veatult. Võimalik, et linnud ei saa alati nokaga võõra muna pesast välja lükkamisega hakkama. Teisalt võib ka olla, et nad ei suuda neid alati eristada. Paberitükkide pesast välja loopimine viitab aga teadlaste sõnul soovile pesa puhtana hoida. Näiteks võisid linnud pidada paberitükke munakoorteks, mis aga visatakse koorumise järel alati pesast välja.  Vastav artikkel ilmus ajakirjas PLOS One
