Hüübinud veri imab bakterimürki
 Priit Ennet Ameerika teadlased on avastanud, et verel on üks seniteadmata, kuid tähtis omadus. Peter Armstrong ja ta kolleegid Davise California Ülikoolist kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et hüübinud veri kaitseb organismi bakteritoksiinide eest.Kui tekib haav, võib sellesse sattuda ka baktereid. Gramnegatiivsed bakterid eritavad toksilist ainet nimega lipopolüsahhariid, mis väikestes kogustes tekitab kohalikku põletikku. Kui aga bakterinakkus väljub kontrolli alt, siis levib lipopolüsahhariid vereringe kaudu kogu organismis, kahjustab kõvasti kõiki organeid ja kudesid ning tekitab eluohtliku seisundi, septilise šoki. Ka tänapäevastest antibiootikumidest ei ole alati abi. Kuid nüüd selgub, et organismil endalgi leidub senitundmata võimalusi end kaitsta. Armstrong ja kolleegid tegid katseid inimese, hiire, homaari ja odasaba verega. Viimasel kahel lülijalgsel loomal ei ole veri mitte punane, vaid sinine, kuid lipopolüsahhariid on ohtlik neilegi. Katsetest selgus, et hüübinud veri imas kõigil neil seda ohtlikku ainet endasse. Oli ennegi selge, et hüübinud veri moodustab bakterite eest kaitseks füüsilise tõkke, aga nüüd ilmneb, et tal on ka palju aktiivsem kaitsevõime olemas. Ja on olemas juba iidsetest aegadest, sest imetajate ja lülijalgsete evolutsioonitee läks lahku juba sadu miljoneid aastaid tagasi. Vaata veel: In surprise finding, blood clots absorb bacterial toxin (UC Davis) 
