Probiootikumid leevendavad hiirtel autistlikke häireid
 Ajakirjas Cell ilmunud uurimus näitab, et autismile sarnanevate käitumishäiretega (ASD) hiirte soolestiku mikrobioomi täiendamine inimestelt pärinevate bakteritega pehmendab nii häirete tõsidust kui ka ravib hiired nendega kaasnevast kõhuhäirest. Töö hellitab taas lootusi, et sarnast raviviisi on võimalik tulevikus rakendada ka inimeste puhul.   Eelnevad tööd on näidanud, et raseduse ajal raske viirushaiguse põdemine tõstab järeltulijate autismiriski. Teadlased on seose uurimiseks loonud hiiremudeleid. Näriliste järeltulijates autismile sarnanevate häirete tekitamiseks piisab õigel ajal manustatud kemikaalikokteilist. Ent lisaks silmaga märgatavatele käitumishäiretele kannatavad nad soolebarjääri lekke käes, mis mõjutab erinevate veres ringlevate ühendite suhtelist sisaldust. Sarnaseid sümptomeid on täheldatud ka autismiga inimestel, mis viitab samastele põhjustele.   Viimasel kümnendil on leitud üha rohkem kinnitust, et loomade soolestiku mikrobioom mõjutab oluliselt keha arengut ja võib kaudselt avaldada mõju ka nende käitumisele. Seeläbi otsustas California Tehnikaülikooli teadlase Paul Pattersoni töörühm uurida tavapäraselt käituvate ja autismi ilmingutega hiirte mikrobioomi erinevust. Töörühm leidis, et viimaste soolestikus leidus tavapärasest oluliselt vähem Bacteroides fragilis'eks kutsutavaid baktereid.  Nende osakaalu tõstmine leevendas nii hiirte kõhuhädasid kui ka psüühilise häire teatud tahke. Mikrobioomi uuesti uurimine näitas, et bakterite lisamine muutis veel 35 bakteriliigi populatsiooni arvukust. Neist kuue arvukus hakkas sarnanema tavapäraselt käituvate hiirte soolestikus elavate liigikaaslaste omaga. Seetõttu otsustas Patterson võrrelda  autismi ilmingutega hiirte ja kontrollgrupi veres ringlevate kemikaalide tasemeid.   Selle käigus leidsid nad, et lekkiva soolebarjääri tõttu oli ASD-hiirte veres 4EPS'ks nimetatavat ühendit 46 korda rohkem. Kuigi inimeste organismis seda ei kohta, on autismiga inimeste uriinis täheldatud sarnase ehitusega molekule. Ühendi tervete hiirte vereringesse süstimine pani ka nood ebatavaliselt käituma. Näriliste tegevustes võis märgata rohkem kordusi, nende suhtlusviis teiste hiirtega muutus ja nad vältisid puuri keskossa sattumist. Samas jääb ebaselgeks, mis bakterid 4EPS'i hiirte soolestikus toodavad.   Sellest hoolimata viitavad tulemused, et mikrobioomi moodustavate bakterite osakaalu muutmine ja soolebarjääri normipärase läbistatavuse taastamine võib autismiga seostatavaid jooni pehmendada. Hiirte puhul kasvas oma liigikaaslastega suhtlemine, mil ärevusega seotud käitumismallide osakaal vähenes.   Edasine uurimistöö võib viia ka teatud inimeste autismivormide sarnaselt ravimiseni, kuid see on veel kaugem tulevik. Pole veel sugugi selge, kas ja millised probiootikumid inimeste puhul üldse toimiksid.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Cell. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
