Vee hapestumine ajab kalad ärevile
 Priit Ennet Sedamööda, kuidas atmosfääri süsihappegaasi juurde tuleb, satub seda rohkem ka veekogudesse, tulemuseks veekogude hapestumine. Merevee hapestumine teeb aga kalad ärevaks. Ja päris tõsiselt ja päris otseses mõttes. Kanada ja Ameerika Ühendriikide teadlased on kindlaks teinud, et noored meriahvenad ilmutavad happelisemas vees rohkem ärevuse tundemärke kui seni harjumuspärasemas neutraalsemas vees. Trevor Hamilton ja Adam Holcombe MacEwani Ülikoolist ning Martin Tresguerres San Diego California Ülikoolist jälgisid noori meriahvenaid videokaameraga ja analüüsisid nende käitumist arvuti abil. Üks rühm katsekalu elas tavalises merevees, teine aga sellise happelisusega merevees, mida ennustatakse sajandi lõpuks. Teadlased mõõtsid, kui palju aega veetsid kalad akvaariumi valgustatud osades ja kui palju hämarates kohtades. On teada, et hämarusse hoidumine on kaladel ärevuse märk. Selgus, et tavavees ujusid kalad pidevalt valgete ja hämarate akvaariumiosade vahel edasi-tagasi, happelisemas vees hakkasid kalakesed aga juba nädala möödudes selgelt varjulisemaid paiku eelistama. Varasemates teadusuuringutes on näidatud, et senisest happelisemad ookeaniveed võivad kahjustada mõnede mereloomade lubikodasid. Aga et hapestumine lausa loomade käitumist mõjutab, see oli küll uudis. Hamilton, Holcombe ja Tresguerres kirjutavad sest uudisest Briti Kuningliku Ühingu toimetistes. Vaata veel: Rising Ocean Acidification Leads to Anxiety in Fish (Science Daily)  
