Eesti põhikoolinoorte teadmised loodusteadustes on maailma tipus
 PISA 2012 uuring näitab, et Eesti 15-aastaste  põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses  tipus. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.-2. kohta Soomega. Testis  osalenud 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteadustes  4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga. Lugemises ja matemaatikas on  Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas 3.–6. kohta.   Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on PISA olulisust  targa hariduspoliitika tegemisel raske ülehinnata. "PISA on kui suur  peegel, mis näitab meie hariduse edenemist teiste riikide ja rahvaste  taustal. On hea, et oleme oma hariduse suhtes nõudlikud olnud – just see  võimaldab meil täna saavutatu üle rõõmu tunda," sõnas minister  Aaviksoo. "Tulemused osutavad selgelt sellele, et meie hariduspoliitika  on õigel teel – tugev, ühtne ja kõigile kättesaadav põhikool ning  sealhulgas suurem tähelepanu maa- ja venekeelsetele koolidele on olnud  targad valikud." Ta lisas, et uuring osundab ka arenguruumile – poiste  lugemisoskus jääb liiga palju tüdrukutest maha ja koolide vahelised  erinevused on ikka veel liiga suured.   Eesti venekeelsete koolide õpilaste sooritus on kuue aastaga on  teinud tähelepanuväärse hüppe. Vene koolides õppivate noorte tulemused  on kasvanud kaks korda kiiremini kui eesti koolide õpilaste tulemused ja  varasem tasemevahe on tänuväärselt vähenenud.   Kõige vähem nõrku õpilasi on Eestis Eesti koolid ja õpetajad teinud väga head tööd nõrgemate õpilaste  järele aitamisega – Eestis on kõige vähem nõrkade oskustega noori  Euroopas ning maailmas oleme parima viie seas. Samuti tõi PISA uuring  esile, et teiste riikide taustal on Eestis väga vähe hariduslikku  kihistumist – Eesti põhikool suudab leevendada õpilaste nõrgemast  kodusest taustast tingitud mahajäämust ja koduse toe puudumist.   Uuring näitab, et Eesti üks suurimaid väljakutseid on poiste  oluliselt madalam funktsionaalne lugemisoskus – 15-aastaste poiste  lugemise testi tulemused on keskmiselt ühe õppeaasta võrra madalamad kui  samavanustel tüdrukutel.   PISA uuringus osales maailmas kokku üle poole miljoni 15-aastase  õpilase 65 riigist. Mõõdeti nende teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas:  matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Euroopas  olid parimate tulemustega Eesti kõrval ka meie naaber Soome ning Poola.  Parimaid tulemusi said Šanghai, Hongkongi ja Singapuri noored. Uuringuga  mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste  teadmisi ja oskusi. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi  Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta.   PISA uuringu läbiviimise eest Eestis vastutavad Haridus- ja teadusministeerium ja SA Innove.
