Suurem segadus mängides viitab õpihimule
 Toimetaja Piret Ehrenpreis USA  Iowa ülikooli teadlastel on rahustavaid sõnumeid lapsevanematele, kelle põnn kipub söömise ajal kohutavalt palju sodima ning ennast ja ümbritsevat toiduga määrima. Teadlaste sõnul viitab suurem mäkerdamine hoogsamale õppimisele, vahendab Medicalxpress.com.   Täpsemalt olid teadlaste vaatluse alla 16kuused lapsed, kes söögitoolis toiduga omapäi askeldasid. Lastele püüti õpetada uusi termineid toiduainete kohta. Tegemist oli välja mõeldud sõnadega, mis käisid toitude kohta, millest polnud esmapilgul uurides kohe aru saada, millega tegu. Nimelt on teadlased tuvastanud, et selgelt eristuvate esemete puhul õpivad lapsed kiiremini, sest on juba põgusal vaatlusel selge, mis see on. Kui aga laual on segu eri asjadest, mis voolab või tilgub või jääb lusikaga tõstes kuhjana seisma, on olukord keerulisem.   Teadlaste sõnul on söögitool eksperimendi läbi viimiseks hea vahend, sest laps teab täpselt, mida sellistes tingimustes tegema peab – asju suhu toppima. Sellistes oludes edeneb õppimine paremini, sest laps on harjunud kokku puutuma ainetega, mille olemus pole esmapilgul selge. See soodustab neil meelde jätma uusi asju ja kasutama neid teadmisi, mida nad juba selliste ainete kohta teavad.   Teadlaste eksperimendis tutvustati lastele õunapüreed, pudingut, mahla ja suppi. Nende nimetamiseks õpetati neile välja mõeldud sõnu nagu dax või kiv. Mõni hetk hiljem paluti lastel tuvastada neid aineid teistsugustes kogustes või uue kujuga nõudes. Ülesande lahendamiseks pidid lapsed minema pealiskaudsel vaatlusel tuvastatavast kujust ja suurusest kaugemale. See aga eeldas täiskasvanute keeli suurt mäkerdamist – katsumist, maitsmist, viskamist, määrimist.  Selgus, et lapsed, kes toitudega agaramalt eri moel tutvust tegid, andsid suurema tõenäosusega õigeid vastuseid, kui need, kes täiskasvanute mõistes heade lastena nii palju ei sodinud. Siinkohla mängis olulist rolli ka keskkond, kuhu laps oli sätitud. Nii olid söögitoolis mäkerdajad edukamad, kui need keda hoiti sel otstarbel lihtsalt laua taga. Teadlaste sõnul soodustas söögitoolis istumine hoogsamat mäkerdamist, sest laps teab, et see on koht, kus ta võib sodida.  Niisiis on keskkonnal oluline roll lapse sõnade õppimisprostessis. See aga omakorda on seotud  kogu hilisema kognitiivse arenguga.  Vastav artikkel ilmus ajakirjas Developmental Science
