Laste hiline magamaminek seostub probleemidega koolis
Toimetas Katrin Sak Ameerikas läbiviidud uuringu põhjal läheb neljandik kõigist noorukitest magama pärast 11.30 hilisõhtul. Neil lastel on sagedamini probleeme koolis ja ühtlasi on neil ka kõrgem emotsionaalne distress.    Kui teismeliste unemuster satub vastuollu looduslike ööpäevaste rütmidega, avalduvad tagasilöögid nii kognitiivsetes funktsioonides, emotsionaalses regulatsioonis kui ka nooruki terviseseisundis.    California Ülikooli teadlased uurisid noorte vähese uneaja pikaajalisi tagajärgi. Vastavalt ajakirjas Journal of Adolescent Health ilmunud artiklile magab umbes 45-85% noorukeid soovituslikust üheksast tunnist vähem, peaaegu pooled on aga hädas koolipäeva jooksul ärkvel püsimisega.   Töös kasutati noorukite tervise pikaajalise rahvusliku uurimisprojekti andmeid, viies läbi analüüsi 2 700 teismelise magamamineku aegade ja hilisemate emotsionaalse distressi näitajate vahel. Selgus, et 23% noorukitest läheb kooliaasta jooksul magama pärast 11.15 hilisõhtul ning 73% magab vähem kui üheksa tundi. Suveajal läheb koguni 22% noorukitest magama pärast 1.30 öösel ning 80% neist magab vähem kui üheksa tundi.   Õhtul magamaminekuga venitavate noorukite seas oli märksa rohkem emotsionaalset distressi, ka olid madalamad nende keskmised hinded. Kuigi uuring ei tõesta veel, et hilised magamamineku ajad põhjustavad distressi või kooliprobleeme, toob töö sellised seosed siiski selgelt esile.    Seega on nii emotsionaalse võimekuse kui ka akadeemiliste tulemuste seisukohalt nooruki korrapärane elurütm väga oluline. Teadlased rõhutavad, et magamamineku ja ärkamise ajad on niisama olulised kui unepikkus ise. Noorukieas jätkub kolme ajuosa areng ning uneprobleemid omavad siin olulist mõju. Prefrontaalne ajukoor kontrollib üldist hakkamasaamist, sh võimet planeerida aega ja näha ette oma käitumise tagajärgi; mandelkeha reguleerib emotsionaalset kontrolli ja juttkeha riskikäitumist. Need inimesed, kes hoiavad une arvelt kokku, tajuvad riskikäitumise negatiivseid tagajärgi vähemal määral ning võtavad ette suuremaid riske.    Loomulike unemustrite lõhkumise pikaajalised tagajärjed on veel suuresti teadmata.    Loe lisa: Later teen bedtimes tied to school problems and distress (Medline Plus) Viimati muudetud 01/12/2013 16.00 
