Kuuldused ISONi surmast on veel liialdatud
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Eile hilisõhtul jõudis 'Sajandi komeediks' kutsutud ISON periheeli, Päikesest pelgalt 1,2 miljoni kilomeetri kaugusele. Mil tähte jälgivate satelliitide esimesed fotod viitasid, et komeet ei elanud kohtumist üle, ei väsinud ISON astronoome üllatamast, järgnevatel ülevõtetel võis täheldada siiski midagi tähe tagant vaatevälja ilmumas.   Astronoomid oletasid, et eelmise aasta septembris leitud C/2012 S1 ehk ISON pakub Päikesele lähenedes suurejoonelist vaatemängu. Kuna komeet polnud kunagi varem Päikesesüsteemi siseossa sattunud, võis loota, et see muutub sama eredaks kui täiskuu. ISONi enda kavatsused polnud aga nii selged. Viimastel nädalatel andsid selle sublimeerumisel eraldunud tolm, jää ja gaasid komeedile isegi paljasilmaga nähtava saba, kuid see muutus siis järsult tuhmimaks. Teadlased pelgasid, et kergesti eralduva materjali varud on otsas. Kuid vahetult enne periheeli jõudmist lõi komeet taas särama.   Komeedi Päikese tagant ilmumist jälginud  Päikese Dünaamika Observatoorium ei täheldanud aga ISONist enam mingeid märke. Võis oodata, et umbes kilomeetrise läbimõõduga komeet ei pääse isegi parimal juhul vigastusteta – ekstreemne gravitatsiooniväli ja kuni 2700 °C kraadini ulatuv kuumus võtab oma osa. Seega polnud see väga üllatav. Mõni tund pärast sotsiaalmeedias levinud pettumuslainet edastas oma ülesvõtted Päikese ja Heliosfääri Observatoorium. Viimastelt võis näha, kuidas ISONi trajektooril siiski midagi ainelist liigub.   Siiski on veel vara öelda, kas tegu on hajuva tolmupilvega või on osa ISONi tuumast siiski kohtumise üle elanud. Midagi kindlamat saab öelda järgnevatel päevadel tehtavate vaatluste alusel. Kuid äärmiselt tõenäoliselt ei paku jäänused enam “Sajandi komeedi” väärilist vaatemängu. Isegi kui tegu on seni mitmeid üllatusi pakkunud ISONilt pärineva materjaliga.   Ent sellele vaatamata ei saa komeedi poolt juba teadlastele pakutud teadmispagasit alahinnata. Komeedid, mis pole Päikesesüsteemi siseossa varem sattunud, pakuvad rikkalikult informatsiooni Päikesesüsteemis 4,6 miljardit aastat tagasi valitsenud tingimuste ning selles toona leidunud tolmu, jää ja gaaside kohta. Viimaks annab ISON esimese aimduse, mida taoliste ürgsete komeetide külastustest oodata võib.  Astronoomia.ee's ilmunud ülevaate kohaselt on komeet praegu Skorpioni tähtkujus, sealt liigub see edasi põhja poole, Maokandja tähtkujusse. Tõenäoliselt on ISONi jäänused koidutundidel vaadeldavad ainult binokli või teleskoobiga. 
