Algoritm muudab Lidari ülitundlikuks
 Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased on loonud algoritmi, mis võimaldab tavaliste laserskaneerimise seadmete tundlikkust kordades tõsta. Kolmemõõtmelisest objektist tehtud ülesvõtte iga piksli arvutamine nõuab minimaalselt vaid ühte valgusosakest.   Tavaliste digitaalkaameratega tehtud ülevõteteks kulub triljoneid valgusosakesi. Heledamate ja tumedamate piirkondade väljaselgitamisel lähtutakse lihtsalt igat pikslit tabanud footonite hulgast. Rohkem valgusosakesi tähendab ka suuremat elektrilaengut. Laserskaneerimise seadmed toimivad veidi teisiti.   Seade saadab ise välja laserimpulsi, mis ümbritsevatelt objektidelt peegeldub. Kuna valguse kiirus on muutumatu, saab footonite detektorini jõudmiseks kulunud aja põhjal arvutada, kui kaugel need asusid. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks korratakse protsessi mitmeid kordi. Järgmise piksli saamiseks muudetakse veidi laserkiire suunda.    Ahmed Kirmani töörühm üritas tehnikat tõhusamaks muuta. Valgusosakeste kantav energia võib näidiseid rikkuda. Teistsugustes olukordades pole lihtsalt mõistlik endale liigsete laserimpulssidega tähelepanu tõmmata. Seega saadab seade igale pikslile vastava punkti suunas laserimpulsse ainult senikaua, kuni teele saadetud footonitest vähemalt ühte registreeritakse. Samas ei saa välistada, et detektorini jõudnud valgusosake polnud pärit mõnest kõrvalisest allikast. Siin tuleb mängu töörühma loodud algoritm.   Lõpliku pildi konstrueerimisel eeldatakse, et üksteise lähistel asuvad pikslid peaksid kajastama sama sügavust ja samasuguste peegeldavate omadustega objekte. Kontrollkatsetes, kus taustamüra põhjustas laseriga võrdväärse eredusega lamp, suudetigi seeläbi edukalt taustamüra eemaldada. Kokkuvõtlikult kulus sügavuse määramiseks umbes sada korda vähem footoneid, kui tüüpilist lähenemisviisi rakendades oleks vaja läinud. Hea lahutusvõimega ülesvõtete tegemiseks kulub ligikaudu 900 korda vähem valgusosakesi.   Samas tasub rõhutada, et süsteemi kasutades tehtud fotod on ühevärvilised. Laserivalgus on ühe kindla lainepikkusega. Samuti leiab töörühm, et müra eemaldamise ja ühte footonit registreerida suutvate seadmete vallas tehtava arendustööga saaks tulemust veelgi parandada.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
