Ööpäevaste rütmide keerulise mehhanismi puslesse lisati uus tükk
Toimetas Katrin Sak Enamik inimesi on kogenud, mida tähendab ööpäevaste rütmide segipaiskamine – seda kas reisimisel erinevaid ajavööndeid läbides või uue ajaplaaniga kohandudes. Lootuses bioloogilist kella veidigi moduleerida, võidelda lennuväsimusega või hakkama saada muutuva töögraafikuga, on esmalt vaja mõista ööpäevarütmide füsioloogiat. Ajakirjas The Journal of General Physiology avaldatud uuring pakubki ühe uue killu selliste biofüüsikaliste protsesside mõistmisse.    Närviimpulsside käigus aktiveeritud ja neuronaalset erutust vähendada suutvad kaaliumikanalid mõjutavad erinevaid füsioloogilisi funktsioone. Selliste kanalite üks kõige huvitavamaid rolle on aju suprakiasmaatilise tuuma (SCN) poolt juhitud närviimpulsside sageduse reguleerimine. SCN-i kujul on tegemist struktuuriga, mis asub ajus ning toimib ööpäevaste rütmide sünkroniseerijana üle kogu keha. Öösel on SCN-i neuronite aktiivsus madalam, kooskõlas öösel toimuva SCN-i kaaliumikanalite arvukuse suurenemisega. Seevastu päeval avaldavad vastavad kanalid neuronite erutusele vaid vähest mõju.    Marylandi Ülikooli Meditsiinikooli teadlased näitasid, et lisaks SCN-s olevate kaaliumikanalite üldarvu vähenemisele päevasel ajal, võib kanalite aktiivsuse langus sõltuda ka kindla kanalivariandi domineerimisest. Vastav kanal sisaldab nelja aminohappelist ahelat (SRKR) ning päevase ajaga võrreldavad stiimulid vallandavad vastava kanalivariandi vastust.  Sellised tulemused lisavad tõendust kaaliumikanalite moduleeriva toime kohta SCN-i aktiivsusele ning osalemisele ööpäevaste rütmide regulatsioonis.    Loe lisa: Controlling Circadian Rhythms (Science Daily) 
