Keeleneet võimaldab ratastooli kontrollida
 Georgia Tehnikaülikooli teadlased on loonud tervest kehast halvatutele suunatud lahenduse ratastooli juhtmevabalt kontrollimiseks, mis hõlmab titaanist ülitugeva magnetväljaga keeleneedi paigaldamist. Kontrollmehhanism edestab seni laialdasemalt rakendust leidnud lahendust nii täpsuse kui kiiruse poolest.   Tõsisemad selgrookahjustused võivad lõppeda halvatuks jäämisega, röövides inimestelt pea täielikult iseseisva liikumisvõime. Tavaliselt elektriliste ratastoolide kontrollimiseks kasutatavatest kangisüsteemidest pole kasu. Häälkäsklustel põhineva süsteemi rakendamist raskendab tihti kannatada saanute nõrgenenud hääl. Seeläbi hõlmab kontrollmehhanism enamasti torukeste süsteemi, millesse puhumisega saab muuta nii ratastooli liikumissuunda kui ka -kiirust.   Jeonghee Kim otsustas keskenduda veidi vähem häirivale süsteemile, mille keskmes on keel –  inimese üks painduvamatest elunditest. Magnetilise keeleneedi liigutamisel muutub ka suu magnetväli, mida registreerivad omakorda neli pea külge kinnitatud sensorit. Registreeritavate signaalide põhjal on seega võimalik ratastooli kontrollivat arvutit panna juhinduma katsealuse keele liikumisest. Lahenduse vaistlikus tunnetuses veendumiseks värbas Kim kolleegidega 23 tervet katsealust ja üksteist tetrapleegiaga inimest.   Töörühm leidis, et arvuti treenimiseks kulus keskmiselt 30 minutit, misjärel olid katsealused enamasti suutelised ratastooli probleemideta kontrollima. Samuti suutsid nad neile seatud ülesanded täita keskmiselt kolm korda kiiremini, kui torukeste süsteemi kasutamisel. Kim spekuleerib kolleegidega, et võimalike keele asendite paljususe tõttu on võimalik panna arvutit lugema ka teisi kavatsusi, näiteks soovi tulede kustutamisest ja põlema panemisest või televiisori kanali vahetamisest.   Seega kujutaks lahendus tetrapleegiaga inimestele potentsiaalselt elukvaliteeti tõstvat vahesammu. Vähemalt seni, kuni aju-masina liideste areng laiemale turule jõudmiseks sobilikku faasi jõuab, mis ei pruugi aga senise tempo põhjal väga kaugel olla. Samuti ei saa vaadata mööda tõsiasjast, et ka Georgia Tehnikaülikooli teadlased peavad oma lahenduse robustsemaks ja odavamaks muutmiseks sarnase kadalipu läbima.   Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
