Kepler saab uue elu
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA on viimaks valinud strateegia Kepleri kosmoseteleskoobi kasutamise jätkamiseks. Kolmanda güroskoobina kavatsetakse kasutada selle päikesepaneele. Neid tabavate valgusosakeste avaldatav jõud peaks olema piisav, et teleskoopi vaatlusteks vajalikul määral stabiliseerida.   Selle aasta mais teatas NASA Päikesesüsteemi-väliseid planeete otsinud Kepleri kosmoseteleskoobi teise reaktsiooniratta rikkest. Güroskoobina toimivate seadmete eesmärgiks on säilitada satelliitide ruumilist orientatsiooni. Viimane on pikema tiirlemisperioodiga eksoplaneetide otsimiseks hädavajalik. Nende olemasolu kinnitamiseks pidi Kepler nende tähe eest möödumist täheldama mitmeid kordi.   Kolmemõõtmelises ruumis on sama sihi hoidmiseks vajalik kolme reaktsiooniratta olemasolu. Kuigi NASA arvestas võimalike tõrgetega juba enne teleskoobi orbiidile saatmist ja lisas sellele varugüroskoobi, oli see vaja kasutusse võtta eelmisel aastal. Kuna aga muu riistvara toimis veel ideaalselt, kutsus kosmoseagentuur augustis teadlasi üles saatma ideid teleskoobi kasutamise jätkamiseks. Vastusena pakuti välja rohkem kui 40 võimalikku uut missiooni.   NASA otsustas sellel nädalal teleskoobi algse eesmärgilähedase kava kasuks. Kepler asub otsima eeskätt lühikese tiirlemisperioodi ja oma ematähe lähistel tiirlevaid planeete. Sihi hoidmiseks kavatsetakse kasutada sama nähtust, mis seda juba esimesel juhul muudab. Kuigi valgusosakesed on massitud, kannavad need siiski väikest impulsimomenti. Kokkupõrkel mõne teise kehaga kandub see neeldumisel objektile üle, muutes kergelt selle liikumishulka. Nähtuse tõttu on näiteks komeetide sabad veidi kõverdunud.   Kepleri päikesepaneelide asetus on õnneks teleskoobi telje suhtes sümmeetriline. Seeläbi saab nende õige orientatsiooniga kindlustada, et mõlemat teleskoobi poolt tabab muutumatult sama hulk valgusosakesi. Siiski ei asenda lahendus reaktsiooniratast täielikult. Paratamatult jääb Päike lõpuks teleskoobi ja vaatlusvälja vahele ning hakkab valgustama teleskoobi poolt, kus päikesepaneelid puuduvad. Seega peavad teadlased neli korda orbiidi vältel valima uue vaatlusvälja.   Kosmoseagentuur on väljapakutud lahendust ka juba mõned päevad katsetanud. Tehtud fotode lahutusvõime on Kepleri algsest võimekusest kuni viie protsendi võrra väiksem. Kuigi see oleks astronoomidele juba vastuvõetav, tuleb esmalt tõestada, et sama orientatsiooni suudetakse säilitada ka mitmete kuude vältel.   Edukuse korral annaks see aga Keplerile uue võimaluse eksoplaneetide arvukuse ja nende suuruse jaotuse hindamiseks. Kuigi lahendus võimaldab eeskätt otsida lühikese tiirlemisperioodiga planeete, pole tähest kaugemal tiirlevate planeetide leidmine samal ajal välistatud. Küll aga pikeneb nende olemasolu kinnitamiseks kuluv aeg. Juba praegu on vaja veenduda veel pea 3550 Kepleri poolt leitud planeedikandidaadi olemasolus.   Vaata veel:  A Sunny Outlook for NASA Kepler's Second Light (NASA) 
