Tudengid: info õppetoetuste kohta hilines 
 Priit Luts Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) hinnangul võib vajaduspõhiste õppetoetuste taotlejate väike arv olla tingitud sellest, et ministeerium jäi teavitustööga hiljaks.   Vajaduspõhist õppetoetust oleks olnud õigus saada 33 protsendil sellel aastal õppima asunud 14 000 tudengist, kuid madala taotlushuvi tõttu saab sügissemestril toetust vaid 16%. Seega veidi üle poole neist, kes avalduse esitamise korral oleksid õppetoetuse saanud, ei hakanudki seda taotlema, teatas haridusministeerium.„Üheks peamiseks põhjuseks on paraku ministeeriumi hilinenud kommunikatsioon õppetoetuste osas. Oleme olnud suhtluses paljude kõrgkoolidega, kes samuti tunnistavad, et info toetuste kohta jõudis nendeni väga hilja,“ rääkis EÜL-i hariduspoliitika nõunik Joosep Raudsepp ERR-i uudisteportaalile.„Kahjuks olid tudengid lihtsalt teadmatuses, milliseid toetusi, millal ja kuidas oli võimalik taotleda. Väide, et tudengid on laisad toetusi taotlema on väär – eriti kui arvestuslikult on vajaduspõhisest toetusest ilma jäänud ligi pooled seda vajavad tudengid,“ lisas ta.Raudsepa sõnul on raske uskuda, et tudeng, kes on majanduslikult raskes olukorras, loobub oma laiskuse tõttu toetuse taotlemisest. Seega ei olnud õppetoetuste madal taotlusaktiivsus liidu hinnangul tingitud mitte tudengite laiskusest ja suutmatusest, vaid ministeeriumi puudulikust teavitustööst.Küsimusele, kas üldse või mida tasuks süsteemis muuta, vastas Raudsepp, et see peab muutuma paindlikumaks. „Lisaks formaalsele taotlemisele eesti.ee portaalis peab olema ka täiendav võimalus vajaduspõhise toetuse taotlemiseks – pidades silmas neid tudengeid, kelle majanduslik olukord on võrreldes eelmise aasta tuludeklaratsiooniga muutunud,“ tegi Raudsepp ettepaneku.„Paraku on praegune süsteem liialt jäik: näiteks ei arvestata leibkonna hulka gümnaasiumis õppivaid täisealisi õdesid ja vendasid. Samas arvestatakse mõlema lapsevanema sissetulekut, hoolimata sellest, kas üks lapsevanem ka reaalselt oma last toetab või mitte.“Liidu arvates peaks arvatama ka äärmuslike olukordadega, nagu näiteks vanema hukkumine, mil tudengil tekib reaalselt vajadus õppetoetuseks, kuid eelmise aasta tuludeklaratsiooni kohaselt, ei pruugi ta selleks kvalifitseeruda.Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo pani hommikuses pressiteates tudengitele, üliõpilasesindajatele kui ka ülikoolidele südamele, et toetuse saamiseks peab tudeng seda taotlema.  „Järgmine taotlusvoor avaneb 2014. aasta veebruaris ning usun, et koos kõikide partneritega saame kasvatada teadlikkust ja eelkõige huvi õppetoetuste vastu,“ rääkis Põllo.Ta lisas, et õppetoetust saaks taotleda ju iga arvuti taga ja Eesti.ee keskkonnas – vajalik on vaid ID-kaardi olemasolu.  
