Arheoloogid leidsid arvatavasti vanima budistliku pühapaiga
 Arheoloogid on Buddha sünnipaika ehitatud templi ja ühe tuntuima budistliku pühapaiga Lumbini alt leidnud veelgi vanema pühapaiga. Eeldades, et selles järgiti samuti budistlikke traditsioone, elas Siddhartha Gautama kuuendal sajandil enne meie ajaarvamist, ligikaudu 200 aastat varem, kui senised arheoloogilised leiud viidanud on.   Vaatamata tänaseni säilinud Buddha õpetuste ja tema elukäiku kirjeldavatele kroonikate hulgale on tema täpne sünniaeg jäänud ebaselgeks. Nepaali valitsus soosib tõlgendust, mille kohaselt sündis ta 623 aastat e.m.a, mil teiste õpetlaste hinnangul leidis see aset umbes kaks sajandit hiljem. Sünnikoha suhtes valitseb suurem üksmeel. Õpetuste kohaselt tõi Buddha ema ta ilmale Lumbini aias. Sajandeid hiljem, 249 aastat e.m.a lasi India valitseja Ašoka Suur asukoha sambaga tähistada, misjärel sai sellest üks neljast tähtsaimast palverännaku sihtkohast.   Sellele vaatamata vajus pühapaik aastate möödudes unustuse hõlma ja taasavastati alles 1896. aastal. Tänaseks on külastajate vool kasvanud niivõrd suureks, et UNESCO pidas Nepaali valitsuse nõusolekul pärandi säilitamiseks vajalikuks teha templis väljakaevamisi. Robin Coninghami töörühm leidis peagi selle südamest märke kunagisest katuseta puitstruktuurist, mille keskel oli ümmargune avavus. Veelgi sügavamale kaevates tõi Coningham päevavalgele mineraliseerunud puujuured. Leiud viitasid, et tegu oli bodhi gara'ga, ehitisega, mis ümbritses budismi ühte sümbolit – Bodhi puud.   Coningham võttis kolleegidega söestunud orgaanilisest ainest näidiseid ja kasutas nende vanuse määramiseks radiosüsiniku ja optiliselt stimuleeritud luminestsentsi meetodit. Analüüs viitas, et ehitis rajati 550 aastat e.m.a. Puu ümbrus oli teistest ohvriandidest puhas, toetades hüpoteesi, mille kohaselt oli see juba toona budistlik pühapaik. Ka tänapäeval puhastatakse Bodhi puude ümbrust regulaarselt. Kuigi töörühm nendib, et tõlgendus ei pruugi peegeldada absoluutset tõde, puid on pühaks peetud ka teistes India usulistes rituaalides, on see siiski kõige tõenäolisem võimalus.   Nii või teisiti aitab leid Nepaali valitsuse jõupingutusi maailmapärandi kaitsmisel fokusseerida ja välist toetust koguda. Samuti kasvatab see eeldatavasti palverändurite hulka. Juba seniste prognooside kohaselt külastab seda 2020. aastaks aastas keskmiselt neli miljonit palverändurit.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Antiquity. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
