Väikestel saartel on lühemad toiduahelad
 Toimetja Piret Ehrenpreis Väiksematel saartel elab üldiselt vähem liike. See on üldlevinud seaduspärasus. Nüüd on teadlased jõudnud aga arusaamisele, et väiksem territoorium tähendab väiksemate liikide arvu kõrval ka lühemaid toiduahelaid.  See tähendab, et taimede ja loomade kooslused töötavad väikestel saartel mõnevõrra teisiti kui suurematel aladel, vahendab Phys.org.  Soome teadlased viisid oma uurimuse läbi 20 saarel Soome rannikul. Tegemist oli pisikeste maalapikestega, millel olid mõned kaljunukid, natuke metsa ja rohumaad. Ajaloliselt olid nad merest kerkinud aastatuhandete eest. Pärast seda lükkas need puhtaks jääaeg. Selline ajalooline ühtsus lubas teadlastel keskenduda saarte erisustel tõesti vaid suurusele.   Ilmnes, et ebaproportsionaalselt sageli tuli neil saartel ette, et toiduahela kõrgeim  lüli ehk mõni suur kiskja sootuks puudus. Niisiis hakkab väiksem territoorium mõjuma ennekõike just toiduahela tipule. Neid järeldusi saab aga üle kanda maailmale laiemalt, kus paljud elupaigad on sattunud eraldatusse ennekõike inimetegevuse tõttu. "Looduslike elupaikade üha väiksemaks kärpimine ei kaota mitte üksnes liike, vaid muudab ka toiduahelate toimimist,"  rääkis uuringu üks eestvedajaid Tomas Roslin.  Selleks, et saare suuruse mõjust täpsemalt aimu saada, võeti saartel proove kohaliku toiduahela neljalt lülilt: taimed, rohusööjad,  kiskjad, kes toituvad rohusööjatest ja kiskjad, kes toituvad kiskjatest.  Kiskjate puhul köitis teadlaste tähelepanu üks kindel grupp – parasiteerivad vapsikud. Teadlaste sõnul ei piisa toiduaehla uurimisel üksnes liikide loendamisest. Selle asemel on vaja teada, millised liigid täpselt ahela moodustavad ja mida nad teevad. Nii tuvastati saartel elutsevate vapsikute seas liike, mis olid otseses sõltuvuses kohalikest soomustiivalistest taimtoidulistest. Kokku uurisid teadlased üksipulgi 200 taimeliiki, 415 soomustiivalist taimtoidulise liiki ja 42 parasiteeriva vapsiku liiki, kes ründasid taimtoidulisi ja 7 vapsiku liiki, kes ründasid parasiteerivaid vapsikuid.  Uuringu autorite sõnul joonistub sellest välja selge sõnum. Ökoloogilise interaktsiooni säilitamiseks on vaja säästa oluliselt suuremaid maa-alasid, kui seda oleks vaja üksnes taimede mitmekesisuse hoidmiseks. Kui jätkata elupaikade tükeldamist, siis kaotame ennekõike toiduahela tipu liike, mis on aga olulised kogu ahela kontrollimisel.
