Siberi vulkaanid hävitasid permi elustiku
 Priit Ennet Umbes 250 miljonit aastat tagasi, permi ajastu lõpul leidis aset kõige ulatuslikum väljasuremine, mis maakera elustikku seni tabanud. Üle 90% mereliike ja üle 70% maismaaselgroogsete liike kadus. Mõnede teadlaste arvates olid peapõhjuseks Siberis toimunud suured vulkaanipursked. Nüüd on rühm teadlasi saanud uusi tõendeid, et need pursked olid tõesti väga hävitava jõuga.   Benjamin Black Ameerika Ühendriikidest Massachusettsi Tehnikainstituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Geology, et vulkaanipursete tagajärjel atmosfääri paiskunud süsinikdioksiidi ja vääveldioksiidi toimel muutusid vihmad ülihappeliseks. Need uhtusid mullast välja toitained, kahjustades seeläbi taimestikku. Samal ajal paiskus atmosfääri ka metüülkloriidi ja teisi ühendeid, mis hävitasid atmosfääri osoonikihti, avades Päikese ultraviolettkiirgusele tee maapinnani.   Vulkaaniline aktiivsus oli tõenäoliselt episoodiline, nii et happevihmad ja osoonikadu käisid lainetena. Keskkonna happelisus ja ultraviolettkiirguse intensiivsus kõikus seetõttu suures ulatuses. Kasvuhoonegaaside toimel tõusis ka temperatuur.   Väljasuremisest taastumine võttis elustikul pikalt aega – umbes kümme miljonit aastat. Kuid pole halba heata. Uuel triiase ajastul sai uuenenud elurikkuses alguse dinosauruste valitsemisaeg.   Vaata veel: Acid Rain, Ozone Depletion Contributed to Ancient Extinction (Science Daily) 
