Probiootikumidest võib olla abi depressiooniravis
Toimetas Katrin Sak Probiootikumid on elusbakterid, mis aitavad hoida seedeelundkonda töökorras. Seepärast on probiootikume sisaldavate erinevate produktide vastu ka üha kasvav huvi. Selliste mikroorganismide positiivsed toimed soolestikus on teada eriti just pärast antibiootikumikuuri, mis mõjub tapvalt nii halbadele kui ka headele bakteritele.    Probiootikume kirjeldati esimest korda juba aastal 1908, mil Vene teadlane Elie Metchnikoff märkas seost hapendatud piimatooteid tarbivate eurooplaste ja nende pikema eluea vahel. Viimastel aastatel on suurenevat tähelepanu pööratud ka probiootikumide toimele käitumisuuringutes.    Ajakirjas Biological Psychiatry avaldatud uuringus defineerivad Iirimaa teadlased mõiste psühhobiootikum kui elusorganismi, mis piisavates hulkades tarbituna avaldab soodsaid mõjusid psühhiaatriliste haiguste all kannatavatele patsientidele. Need bakterid pakuvad olulist potentsiaali nii depressiooni kui ka teiste stressiga seonduvate haiguste ravis.    Soolestiku mikrobioom sisaldab umbes 1 kg baktereid ning seda võib mõjutada nii dieedi kui ka mitmete teiste teguritega. Bakterite sisaldus ei ole staatiline ning muutub alates sünnist päevast päeva. Isegi see, kas inimene on sündinud normaalsünnituse või keisrilõike abil, mõjutab mikrobioomi. Varases elus esinev stress, nt väikelapse lahutamine emast tekitab pikaajalisi muutusi mikrobioomis. Rottidega läbiviidud prekliiniline uuring on näidanud probiootikumide soodsat toimet depressiivse käitumisega rottidele, kes olid oma emadest varakult lahutatud. Probiootikumi lisand aitas normaliseerida nii loomade käitumist, kui oli abiks ka immuunvastuste korrigeerimisel.  Mõnedel psühhobiootikumidel ongi lisaks põletikuvastased toimed. Nii depressioon kui ka stress seonduvad organismis avalduva põletikuga ning immuunsüsteemi aktiveerijad võivad sellist olukorda leevendada. Soolestiku bakterite tasakaal võib seega muuta põletikuvastuste regulatsiooni ning seostuda seeläbi nii tuju kui ka käitumisega.    Suurest hulgast probiootikumidest mõjutab käitumist siiski vaid väike protsent, mida kutsutakse psühhobiootikumideks ning mis võivad avada uusi teid ka depressiooni kliinilises käsitluses.    Loe lisa: Probiotics may help in the treatment of depression(Medical News Today) 
