Hiirte isalikkuse tuumaks on kaks geeni
 Hawaii ülikooli teadlased näitavad värskes uurimuses, et pelgalt kahest mehelikkuse sümboliks peetava Y-kromosoomi geenist piisab elujõulise isashiire loomiseks, kelle spermatiide saab omakorda kasutada munarakkude viljastamisel. Hiire järeltulijatel sünnidefekte ei täheldatud.   Eelnevalt oli paljunemise uurimisele keskendunud Monica Wardi töörühm leidnud, et hiired on võimelised terveid järeltulijaid saama ka juhul, kui isasel üks Y-kromosoomi harudest puudub. Avastus võimaldas sugurakkude tootmiseks vajalike geenide ringi hüppeliselt kitsendada. Ilmse kandidaadina jäi sõelale Sry, mis vastutab muu hulgas munandite arengu eest. Teiste töörühmade paralleelselt tehtud töödest selgus, et gameetide tootmise algatab geen Eif2s3y. Ilma Y-kromosoomita, kuid geeni kandvad hiired näisid olevat võimelised tootma spermatiide – spermatosoidide eelkäija-rakke.   Ward otsustas kontrollida, kuidas vaid nende kahe Y-kromosoomi geeni olemasolu isashiirte arengut mõjutab. Katsed näitasid, et kärbitud geenipagasiga hiirtel arenesidki munandid, kuigi need olid nende looduses elavate liigikaaslaste omadest väiksemad. Samuti leidus nendes üksikuid spermatiide. Enamik spermatosoidide eelkäijatest olid moondunud või polnud nende jagunemine edukalt lõppenud – rakkudes leidus kromosoome endiselt kaks paari.   Sellest end heidutamata eraldas Ward kolleegidega munanditest haploidse geenipagasiga rakud ja viis need tervetesse munarakkudesse. Järgmisel päeval laborisse minnes leidsid teadlased, et neist osa olid viljastunud. Embrüod siirdati emashiirte munajuhasse, kus neis arenes juba uus põlvkond terveid hiiri. Samas tuleb rõhutada, et protseduur oli edukas vaid üheksal protsendil juhtudest. Terve Y-kromosoomiga hiirtelt eraldatud spermatiididega tehtud kontrollkatsetes saavutati loodetud tulemus kolm korda sagedamini.   Seega, kuigi järeltulijate saamiseks piisab hiirtel vaid kahest Y-kromosoomi geenist, on ka teised geenid iseseisvalt järglaste sigitamiseks elutähtsad. Geenipagasisse viie Y-kromosoomi geeni jätmisel suudeti elav järeltulija ilmale tuua igal viiendal juhul.   Kuigi hiirtega tehtud katsed ei laiene antud valdkonnas otseselt inimestele, loodab Ward, et töö aitab kasutatud kunstliku viljastamise meetodit täiustada. Hetkel peetakse ROSI't viljatusprobleemide lahendamisel enamasti liialt riskantseks. Siiski on selle abil elavaid inimlapsi ilmale toodud. Pikemas perspektiivis pakuks see seeläbi võimalust meeste teatud viljatusprobleemide lahendamiseks. Ward loodab aga esialgu leida teiste Y-kromosoomis leiduvate geenide täpse ülesande.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
