Lõunapooluse jääst püütud neutriinod juhatavad kosmosekiirte allikale
 Priit Ennet Antarktika jää sisse ehitatud mõõteseade on avastanud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit suure energiaga pisikesi osakesi – neutriinosid. Seni on teadlased Päikesesüsteemi-väliseid neutriinosid registreerinud ainult korra. Need pärinesid 1987. aastal Suures Magalhãesi pilves nähtud supernoovast, aga nüüd avastatud neutriinodel oli energiat palju rohkem kui neil, mis varem nähtud, kaasa arvatud neil supernoova omadel.   Avastuse nimel on tööd teinud suur rahvusvaheline teadlasrühm, kes on analüüsinud lõunapooluse lähedal umbes kuupkilomeetri mõõtu jääpiirkonda üles seatud sensoritelt saadud teavet. See tabavalt IceCube'i ehk Jääkuubiku nime kandev neutriinoteleskoop on praeguseks tegutsenud ligi kolm aastat. Teadlased eesotsas Marc Aartseniga Austraaliast Adelaide'i ülikoolist kirjutavad avastusest täna ilmuvas ajakirjas Science.   Teadlased loodavad, et suure energiaga neutriinod aitavad teada saada, kust pärinevad suure energiaga kosmilised kiired – prootonid ja aatomituumad, mis pidevalt maakera atmosfääri pommitavad ja mõnikord isegi maapinnani jõuavad. Oletatavasti pärinevad suure energiaga neutriinod ja kosmilised kiired ühtedest ja samadest allikatest. Kosmiliste kiirte allikaid on olnud raske kindlaks teha, sest nende koostisosakesed on elektriliselt laetud ja kalduvad seetõttu oma pikal teel magnetväljade mõjul sirgelt kursilt kõrvale.   Neutriinod seevastu on elektriliselt neutraalsed ja kihutavad enamasti otse läbi ka kõigist nende teele jääda võivatest tähtedest ja planeetidest. Aga just seetõttu on neid ka teadlastel raske märgata ja seetõttu oli kahe väga väikese, kuid suure energiaga neutriino mullune registreerimine IceCube'is tähtis sündmus.   Aartsen ja kolleegid on nüüd IceCube'i andmeid ülima hoolega läbi sõelunud ja leidnud neist märke veel 26 suure energiaga tõenäoliselt siis Päikesesüsteemi-välist päritolu neutriino kohta.   Vaata veel: South Pole detector spots 28 out-of-this-world neutrinos (ArsTechnica) 
