Indiaanlased said eurooplaste geene Siberi kaudu
 Priit Ennet 24 tuhande aasta eest Siberis elanud poiss aitab täpsustada Ameerika indiaanlaste sugupuud. See poiss on nüüd saanud kõige vanemaks nüüdisinimeseks, kelle genoomi on teadlased järjestanud. Selle tulemused viitavad, et esimesed Ameerikasse kolinud inimesed ei olnud ainult ida-aasialased, vaid nende kõrval ka eurooplased.   Ameerika esimesed inimasukad saabusid Uude Maailma arvatavasti umbes 15 tuhande aasta eest mööda Beringi väina asemel olnud maismaasilda. Avastus aitab lahendada segadust, mis on tekkinud sellest, et praeguste indiaanlaste genoom sisaldab tugevate sarnasuste kõrval ida-aasialaste genoomiga mõningaid selgeid sarnasusi ka eurooplaste omaga. Nii ongi mõned teadlased oletanud, et Ameerika võidi asustada esmalt Euroopast ja alles seejärel Aasiast.   Siberi poisi genoomi järjestas rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Taani teadlase Eske Willersleviga Kopenhaageni Loodusmuuseumist. Ajakirjas Nature avaldatud artikli autorite seas on ka päris mitu eesti geeniteadlast Tartu ülikoolist ja Eesti Biokeskusest – Reedik Mägi, Mait Metspalu, Monika Karmin, Kristiina Tambets, Siiri Rootsi, Sergey Litvinov, Toomas Kivisild, Ene Metspalu ja Richard Villems.   Uuringust selgus, et Siberi poisi Y-kromosoom sarnaneb tänapäeva lääne-eurooplaste omale, aga kõikides kromosoomides on suuri sarnasusi tänapäeva indiaanlastega. Kuid sugulusest ida-aasialastega ei leidunud genoomis selgeid märke. Lihtsaim järeldus on, et indiaanlased on kujunenud kahe lähtepopulatsiooni segunemisel, millest üks on suguluses tänaste ida-aasialastega, teine aga tänaste lääne-eurooplastega.   Jääajal tuli inimestel arvatavasti üsna palju ette Euroopa ja Aasia vahel rändamist, sest Euraasia stepivöönd pakkus selleks häid võimalusi ja mõni rühm tänapäeva eurooplaste lähimaid sugulasi võis siis ka Ameerikasse jõuda ja indiaanlasteks hakata.   Vaata veel: 24,000-Year-Old Body Shows Kinship to Europeans and American Indians (The New York Times) 
