Andmete puudus võis viia üleilmse soojenemise alahindamiseni
 Kuningliku Meteoroloogia Seltsi toimetistes ilmunud uurimuse kohaselt on maapealsete vaatlusjaamadega katmata alad piisavalt ulatuslikud, et maskeerida üldisemat lühiajalist soojenemistrendi. Satelliitidega tehtud mõõtmiste statistilisel analüüsil põhineva temperatuuri rekonstruktsiooni kaasamisel kasvab kümnendi kohta toimuv soojenemine 0,12°C'ni.   Teadlased lähtuvad lähimineviku kliimamuutuste uurimisel ja tulevikus toimuvaid muutusi käsitlevate prognooside tegemisel kolmest suurest andmekogumikust. Regulaarselt üle kogu maailma tehtavate mõõtmiste tulemusi talletavad nii NASA, Rahvuslik Ookeani ja Atmosfääri Adminstratsioon ja Briti Meteoroloogiateenistus koostöös Ida-Anglia ülikooli kliimauurimisüksusega. Neist kahe viimase andmebaaside tulemuste analüüsist ilmneb, et keskmine õhutemperatuuri tõus on viimase 15 aasta jooksul aeglustunud.   Samal ajal koondavad NOAA ja HadCRUT 4 endasse ainult reaalseid mõõtmistulemusi. Vaatlusjaamadega katmata alad ehk 16% planeedi pinnast jäetakse lihtsalt tühjaks. Valdav enamik taolistest valgetest laikudest asuvad Aafrika keskosas ja pooluste lähistel, mis näivad samas kliimamuutuste suhtes eriti tundlikud olevat. NASA täidab seevastu tühjaks jäänud kohad nende lähistel asuvate mõõtmispunktide tulemuste põhjal. Vastavalt Ottawa ja Yorki ülikoolis resideerivad Robert Way ja Kevin Cowtan on nüüd leidnud valgete laikude täitmiseks uue lahenduse.   Lähenemisviisi võtmeks on satelliidid, mis on võimelised jälgima peaaegu tervet planeeti. Paraku ei saa need planeedi vahetu pinna kohal oleva õhu temperatuuri mõõta. Samuti mõjutab tulemusi satelliitide täpse asukoha muutus. Way ja Cowtan otsustasid kasutada kringinguks kutsutavat tehnikat, milles tuletatakse tundmatud väärtused juba olemasolevatest. Kuid nad ei rakendanud seda otseselt temperatuuri leidmiseks, vaid satelliidi mõõdetava troposfääri keskosa ja maapinna kohal oleva õhu temperatuuri erinevuse määramiseks.   Paar leidis meetodit reaalsete mõõtmistulemustega võrreldes, et see annab NASA GISSi tulemustest täpsemaid väärtusi. Seda loomulikult eeldades, et temperatuurid ei muutu väga järsult. Valgete laikude täielikult täitmise järel selgus, et soojenemine on jätkunud poole võrra kiiremas tempos, kui HadCRUT4 andmetel põhinevad analüüsid seda näidanud on.   Viimaselt kohaselt on planeedi keskmine õhutemperatuur tõusnud kümnendi kohta 0,046 °C, mil Way ja Cowtani laiendatud andmekogumik viib 0,12 °C temperatuuri tõusuni, mis on heas vastavuses Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu prognoosiga. NASA GISS andmestiku kohaselt on temperatuur kümnendi kohta tõusnud 0,08 °C. Erinevust selgitaks paranenud metoodika maailmamere kohal asuva õhu keskmise temperatuuri hindamiseks.   Eelnevates soojenemise näivat aeglustumist käsitlevates töödes on võimalike põhjustena nähtud soojuse süvaookeanis talletumist ja La Niña põhjustatud Vaikse ookeani pinnakihi jahenemist. Way ja Cowtani töö viitab aga, et oluline roll võis olla ka kasutada olnud andmekogumike ebatäiuslikkusel. Tõenäosus, et soojenemine on peatunud on samal ajal sama suur, kui et soojenemine on neli korda kiirenenud.   Töörühma uurimus ilmus Kuningliku Meteoroloogia Seltsi toimetistes.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
