Sotsiaalne stabiilsus mõjutab uute ajurakkude tootmist
Toimetas Katrin Sak Hiljuti avaldatud uuring näitab seoseid inimese sotsiaalse staatuse ning spetsiifiliste ajustruktuuride ja ajuaktiivsuse vahel, seda eriti just sotsiaalse stressi kontekstis.    Kasutades nii inim- kui ka loommudeleid, aitab see uuring seletada, miks inimese sotsiaalhierarhiline positsioon mõjutab otsuste tegemist, motivatsiooni ja ka altruismi, niisamuti aga ka füüsilist ja vaimset tervist. Sotsiaalse otsustamisvõime ja hierarhia mõistmine võivad olla abiks selliste strateegiate välja töötamisel, mida saab rakendada nii klassiruumis kui ka suurtel juhatuse koosolekutel.    Uuringutulemused näitasid, et häiritud keskkonnas elavatel täiskasvanud rottidel moodustub uusi ajurakke vähem kui stabiilses keskkonnas elavatel liigikaaslastel. Seega kahjustavad ebastabiilsed tingimused vaimset tervist ja tunnetusvõimet.  Samuti on teada, et laia sõpruskonnaga inimestel on kindlad ajuregioonid suuremad ja parema ühendusega kui üksildastel kaaslastel. Siiani ei ole päris selge, kas ajustruktuurid annavad sotsiaalseks suhtluseks soodumuse või soodustab tihe sotsiaalne võrgustik hoopis aju arengut.    Sotsiaalne alluvus ja ebastabiilsus seostuvad vaimsete haiguste suurenenud esinemusega. Mida aeg edasi, seda rohkem saame me teada selliste situatsioonide mõjust ajule. Need teadmised omakorda võivad parandada olemasolevaid ravimeetmeid, aga peaksid suunama ka inimkonna tähelepanu sellele, miks ja kuidas sotsiaalsed hierarhiad tekivad ning meie heaolu mõjutavad.   Loe lisa: Social stability affects production of new brain cells; ability of brain to adapt is key to coping with hierarchies and stress(Medical News Today) 
