Bakterid aitavad hüäänidel suhelda
 Lõhnal on hüäänide omavahelises suhtluses kandev roll. Zooloogid leiavad nüüd nende lõhnanäärmete eritises leiduva pärilikkusmaterjali analüüsi põhjal, et selle mikrobioomi liigiline koosseis sõltub loomade täpsest liigist, soost ja paaritumisvalmidusest. Ilma bakterite eritatavate lõhnamolekulideta oleks eritise kantav teave tunduvalt nüanssidevaesem.   Mikroskoopilisi baktereid leidub kõikide loomade seedeelundkonnas ja nende naha pinnal. Tihti eritavad neist viimased näärmete poolt eritatavast rasust toitudes kergesti lenduvaid aromaatilisi ühendeid. Inimeste kaenlaalustele sarnaselt soodsat elupaika pakuvad hüäänide pärakupaunades asuvad lõhnanäärmed. Keskkond on nii soe, toiteainete rikas kui ka hapnikuvaene. Arvestades lõhna tähtsust hüäänide omavahelises suhtluses olid zooloogid juba 1970. aastatest saadik spekuleerinud, et mikroobid võivad sellesse oma panuse anda.   Kevin Theis leidis eelmisel aastal hüpoteesile tõestust. Samasse karja kuuluvate hüäänide mikrobioomid näisid olevat äärmiselt sarnased. Seeläbi eritasid bakterid valget pasta sarnast hüäänide eritist lagundades ka sarnaseid lõhnamolekule. Uues töös leiab Theis, et väikesed variatsioonid erinevate mikroobiliikide osakaalus lisavad lõhnale olulist teavet kandvaid varjundeid. Hüäänid suudavad nende alusel saada aimu ka märgi jätnud liigikaaslase soost ja tõenäosusest temaga järglasi saada. Samuti erinevad märgatavalt tähnik- ja vööthüäänide mikrobioomid.   Töörühm spekuleerib tulemuste põhjal, et bakterid võivad olulist rolli mängida ka teiste loomaliikide omavahelises suhtluses. Veidi ebakindlamatele alustele toetudes on Theisi sõnul võimalik, et mikroskoopilised olendid pakuvad infot ka liigikaaslase toidulaua ja stressitaseme kohta.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
