Rokk tõstab päikesepaneelide efektiivsust
 Odavamate päikesepaneelide probleemiks on tihti nende madalam efektiivsus. Ajakirjas Advanced Materials ilmunud töö kohaselt piisab tsinkoksiidil põhinevate paneelide vastava näitaja kuni poole võrra tõstmiseks laia sagedusvahemikuga vibratsioonidest, mis tekivad näiteks pop- ja rokkmuusika mängimisel.   Elektrienergiat tootva päikesepaneeli ehitus on lihtne. Selle üks osa peab soodustama päikesekiirguse neeldumist ja altilt elektrone loovutama. Teine peab ilma kadudeta selle käigus vabastatavad elektronid vooluringi suunama. Elektroni lahkumine jätab augu, mida elektronid taas täita ihkavad. Rekombineerumine vähendab aga kasuliku eraldatava energia hulka. Nähtus aitab näiteks tsinkoksiidil põhinevate päikesepaneelide efektiivsust langetada keskeltläbi 1,2%'ni. Kuid erinevalt tüüpiliselt kasutatavast kõrgema efektiivsuse tagavast ränist oleks tsinkoksiid kergesti töödeldavam ja painduvam.   Steve Dunn ja James Durrant otsisid efektiivsuse tõstmiseks abi vibratsioonidest. Lähivaates sarnaneb tsinkoksiidi sadestatud kiht tihedale metsale, kuid puude asemel moodustavad selle nanovardad. Seejuures on materjalil piesoelektrilised omadused. Torudele mehaanilise surve avaldamine tekitab elektrivälja. Kergeim viis selleks sobilike vibratsioonide loomiseks ongi muusika mängimine. Nii asetasid teadlased päikesepaneeli kõrvale kõlarid ning mängisid 75 dB (detsibellise) valjusega rokkmuusikat, nagu Led Zeppelini, ja klassikat, näiteks Beethovenit.   Tulemused näitasid, et vibratsioonide kantav energia muundus tsinkoksiidi metsas elektriliseks energiaks, mis mõjutas omakorda vabu laengukandjaid – elektrone. Sellest piisas, et nende vabadust pikendada ja rekombineerumist pärssida. Kõige enam kasvas efektiivsus pop- ja rokkmuusika mängimisel. Töörühma hinnangul on põhjuseks muusikaliikidele omane lai sagedusvahemik. Sünteesitud tüüpilisele keskkonna taustamürale omane 75 dB valjusega heli kasvatas päikesepaneelide efektiivsust kuni poole võrra – 1,8%'ni.   Dunni ja Durranti töörühm loodab, et nähtust saaks rakendada mürarikastesse kohtadesse paigutatavates päikesepaneelides. Lisaks kasvavale efektiivsusele vähendaks see mürareostust.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Advanced Materials. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
