Tšeljabinski asteroid oli arvatust suurem
 Priit Ennet Tänavu veebruaris Venemaale Tšeljabinski lähedale kukkunud asteroid oli suurim Maale langenud taevakeha pärast 1908. aasta Tunguusi katastroofi Siberis. Teadlased on nüüd Tšeljabinski meteoorkeha videosalvestiste pealt põhjalikult uurinud ning teinud senisest täpsemini kindlaks selle kosmosekivi omadusi ja trajektoori läbi Maa atmosfääri.   Tulekera varahommikust lendu üle Uurali piirkonna taeva nägid pealt paljud inimesed ja salvestasid paljud videokaamerad. Teadlased kirjutavad nüüd ajakirjades Nature ja Science, et tegu oli üsna levinud meteoori tüübiga – hariliku kondriidiga, mis oli pärit Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööndist.   Maa atmosfääri sisenemise hetkel oli selle mass 12-13 tuhat tonni ehk ligi kaks korda suurem, kui alguses arvatud. Atmosfääri ülakihtidest kihutas see läbi kiirusega 19 km/s ehk enam kui viiskümmend korda üle helikiiruse. Kolme-neljakümne kilomeetri kõrgusel murenes asteroid tugevalt, lagunes tükkideks ja 27 kilomeetri kõrgusel pudenes gaasiks ja tolmuks laiali.   Õnneks neelas siis atmosfäär suurema osa asteroidi kineetilisest energiast. Teadlased kirjutavad, et kui see oleks olnud tugevamast materjalist, siis oleks see Maale kukkudes üsna suurt kahju teinud. Nüüdki jõudis aga Maale tuhandeid pisikesi meteoriite, millest üks lõhkus ära tehasehoone katuse, teise tüki toimel paiskus sisse raamatukogu aknaraam ja purustas Vene luuletaja Aleksander Puškini kuju. Seni suurima tüki, 600-kilose, tõid sukeldujad alles möödunud kuul Tšerbakuli järve põhjast üles.   Ajakirjas Nature on sellel teemal ilmunud artiklid Tšehhi teadlaselt Jirí Borovickalt koos kolleegidega ja Kanda teadlaselt Peter Brownilt koos kolleegidega. Ajakirjas Science aga Vene teadlaselt Olga Popovalt ja tema kolleegidelt. 
