Lekitatud raport maalib tulevikust sünge pildi
 ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu viienda raporti kliimamuutuste mõju käsitleva peatüki lekitatud tööversiooni kohaselt kahandab tõusev õhutemperatuur järgnevatel kümnenditel oluliselt ligipääsu toidule ja puhtale joogiveele, mõjutades eriti rängalt planeedi vaesemat elanikkonda ja arengumaid.   IPCC viienda raporti kliimamuutuste mõju, inimkonna haavatavust ja kohanemist käsitleva peatüki lõppversiooni esitletakse järgmise aasta märtsis Jaapanis. Peatüki tööversiooni otsustas protsessi läbipaistvuse kasvatamiseks lekitada eelnevalt IPCC tegevust tugevalt kritiseerinud ajakirjanik Donna Laframboise oma ajaveebis 28. oktoobril. Kuigi järgnevatel kuudel toimuvate kohtumiste käigus võib selle täpne sõnastus muutuda, on peatükki läbiv üldine hinnang 2007. aasta raporti omast tunduvalt süngem.   Nii arvati veel kuus aastat tagasi, et süsinikdioksiidi väetav efekt ja põhjapoolsemate põllumaade viljakuse kasv on piisav, et madalamatel laiustel toimuvat kõrbestumist ja produktiivsuse vähenemist osaliselt tasakaalustada. Hiljutisemad uuringud on aga näidanud, et isegi kliimamuutusega kohanemiseks võetavate sammude korral väheneb koristatava saagi hulk 2,5°C õhutemperatuuri tõusu korral sajandi lõpuni kümnendi kohta kuni 2%. Seevastu tõuseb populatsiooni kasvu ja keskklassi laienemise mõjul teraviljanõudlus järgmise neljakümne aasta jooksul kümnendi kohta tõenäoliselt kuni 14%.   Muutustega kohanemiseks väljatöötatavad strateegiad võivad saagikust kasvatada 15-18%, kuid meetmed ei pruugi viia kõikjal sarnase tulemuseni. Seeläbi oleks potentsiaalselt võimalik tööstusrevolutsiooni eelsest keskmisest õhutemperatuurist 2°C võrra kõrgema temperatuuri korral kasvavat nõudlust rahuldada. Rohkem kui 4°C temperatuuri tõusu korral muutub aga toidujulgeoleku tagamine aga isegi saagikust kasvatavaid meetmeid rakendades äärmiselt raskeks. Kuumalainete sagenemist tingitud ikaldused muudavad toiduaineteturu ebastabiilseks.   Peatüki kirjutanud töörühma hinnangul on näiteid sellega kaasneda võivast järsust hinnakõikumistest juba viimastel aastatel nähtud. Seeläbi mõjutab kliimamuutus eeskätt vaesemat elanikkonda. Muutused ohustavad seejuures enim troopikaalade elanikke, kes on niigi tavaliselt madalama sissetulekuga. Kliimavöötmes asuvate riikide maksimaalset kohastumisvõimet võivad ületada isegi leebemates kliimaprognoosides ennustatavad muutused. Parasvöötme elanikud on muutustega kohanemise suhtes tunduvalt paremal positsioonil.   Käsikäes toidujulgeoleku nõrgenemisega väheneb äärmiselt tõenäoliselt inimeste üldine tervislik seisund. Peatüki kohaselt kiireneb nii vee kui toidu vahendusel levivate nakkushaiguste levik. Samuti võib oodata kuumalainete ja tulekahjude mõjul vigastuste ning enneaegsete surmade hulga kasvu. Külmasurmade arv väheneb tagasihoidlikus tempos. Keskmise kindlusega kasvab samal ajal sektantlike gruppide vaheliste konfliktide hulk.   Sarnaselt eelmise raporti hinnangule väheneb kiiresti troopikas elavate liikide mitmekesisus ning taimede ja loomade leviala nihkub järjest pooluste poole. Kiirema temperatuuri tõusu korral muutub pöördumatult nii tundraalade kui ka Amazonase vihmametsa ökosüsteem.   Peatükk lekitati kõigest paar päeva enne Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni atmosfääris leiduvate kasvuhoonegaaside suhtelisest sisaldusest ülevaate andvat raportit. Ülevaate kohaselt tõusis 2012. aastal vaatamata emissiooni hulga aeglustunud kasvule nii metaani kui süsinikdioksiidi kontsentratsioon rekordiliselt kõrgele. Võrreldes 1750. aastaga on CO2 suhteline sisaldus kasvanud 141%. Veel 20 aastat tagasi püüti seeläbi lõksu umbes kolmandiku võrra vähem päikesekiirgust.   Samas tasub mainida, et suure osa atmosfääri paisatud CO2'st on neelanud maailma ookeanid, põhjustades nende happelisemaks muutumist. IPCC raporti kohaselt pole seejuures atmosfääris leiduva  süsinikdioksiidi hulk olnud nii kõrge vähemalt 800 tuhat aastat.  Lekitatud peatükk ilmus Donna Laframboise ajaveebis. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
