Silmsideme hoidmine ei pruugi konflikti lahendamisel kasuks tulla 
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Kui seni on arvatud, et silmsideme loomine vestluse ajal muudab teise inimese veenmise lihtsamaks, siis hiljutine uuring näitab, et tegelikult võib lugu olla sootuks vastupidine. Vastupanu hoopis suureneb, seda eriti juhul, kui juba eelnevalt veenjaga ei nõustuta, vahendab Association of Psychological Sciences.   Saksamaa Freiburgi ülikooli teadlase Frances Cheni sõnul on silmsideme veenmisjõust rääkides palju seotud kultuurilise tausta ja rahvapärimusega. Teaduslikud eskperimendid andsid teistsuguse tulemuse.   Selleks, et testida silmsideme mõju veenmisprotsessis, korraldasid teadlased silma liikumust jälgivate seadmetega eksperimendi. Selgus, et mida pikemalt veetsid katseisikud videos kõneleva tegelase silmi vaadates, seda vähem nad tema argumentidega nõustusid. Täpsemalt muutusid nende endi veenudmused videos välja öeldud seisukohtade suhtes, mis nende omadega ei ühtinud, vähem, kui silmside oli pikem.  Silmside mõjus positiivselt üksnes nende katseisikute puhul, kes olid juba niigi videos kõnelejaga ühel meelel.  Teine katse kinnitas neid tulemusi. Katseisikud, kellel paluti jälgida videos kõneleja silmi, muutsid oma suhtumist avaldatud seisukohtade suhtes vähem, kui need, kes jälgisid tema suud. Silmade jälgijad olid vähem vastuvõtlikud ning aruteludeks vähem avatud, mistõttu oli neid keerulisem veenda.  Teadlaste sõnul kinnitavad nende katsed tõsiasja, et olenevalt olukorrast võib silmside anda väga erinevaid sõnumeid. Sõbralikus olukorras on see märk usaldusest ja pühendumusest. Konfliktses olukorras annab aga pigem domineerivat ja eemale tõukavat signaali.  Niisiis võib korraldus vestluse ajal patnerile silma vaadata, anda olenevalt olukorrast sootuks vastupidiseid tulemusi.  Edasi soovivad teadlased uurida, kas silmside võib olla seotud teatud mustritega ajuaktiivsuses, stressihormoonide vallandumise ja näiteks pulsisageduse tõusmisega.  Vastav uuring ilmus ajakirjas Psychological Sciences.
