Põrgulikul eksoplaneedil on Maa tihedus
 Astronoomid on esimest korda suutnud leida nii tiheduse kui suuruse poolest Maad meenutava Päikesesüsteemist väljaspool asuva planeedi. Lühike tiirlemisperiood ja lähedus ematähele tõstab samas selle pinnatemperatuuri tuhandete kraadideni.   Maa analoogide leidmine on vaatamata prognoositud kiviste väikeplaneetide koguhulgale äärmiselt harv juhus. Neilt vedelas olekus vee leidmiseks peavad need tavaliselt tähest tiirlema liiga kaugel, et nende massi usaldusväärselt määrata saaks. Viimaseks kasutatakse planeedi poolt tähe radiaalkiiruses tekitatavaid muutusi. Kui planeet on Maa suhtes teisel pool tähte, tõmbab see tähte enda poole ja Maani jõudev valgus on punakam, vastupidise stsenaariumi korral aga sinakam. Gravitatsioonilise vastastikmõju tugevus väheneb aga eksponentsiaalselt.   Seeläbi on küll Kepleri kosmoseteleskoobiga leitud mitmeid Maast väiksemaid planeete, mis on astronoomideni jõudva tähevalguse hulka regulaarselt vähendanud, kuid nende mass on jäänud teadmatuks. Suuremate teadaoleva massiga planeetide tihedused kõiguvad samal ajal seinast seina. Maast kaks kuni neli korda suurema raadiusega kehad võivad olla nii gaasiplaneedid kui ka koosneda tahkest ainest. Kaks sõltumatut töörühma on nüüd esimest korda suutnud määrata Maast raadiuse poolest pelgalt viiendiku võrra suurema planeedi massi.   Kepler-78b tiheduse leidmiseks kasutasid töörühmad vastavalt La Palma saarel paiknevat HARPS-N spektrograafi ja Hawaiil asuvat Keck-I observatooriumit. Pärast tähe enda aktiivsusest tingitud valguse muutuste eemaldamist sai Fransesco Pepe juhitud töörühm planeedi massiks 1,86 Maa massi, mil planeedi raadius on töörühma hinnangul Maast 16% suurem, Andrew Howardi töörühm aga 1,69 Maa massi ja raadiuseks 1,2 Maa raadiust. Seeläbi on hinnangud üldjoontes kattuvad. Arvutatud tihedus ja seega ka selle tõenäoline koostis on ligilähedane inimkonna koduplaneedi omaga.   Senituntud eluvormide jaoks on see siiski eluks kõlbmatu. Hoolimata sellest, et täht on Päikesest 20% väiksem ja selle pinnatemperatuur 600K kraadi võrra madalam, on planeedi pind tõenäoliselt kaetud laavaookeanidega. Kepler-78b orbiit viib selle oma tähele tunduvalt lähemale kui Merkuur ükskõik mis ajal Päikese suhtes viibib, misläbi küündib selle pinnatemperatuur 2300-3100 kraadini Kelvini järgi. Tähe ümber tiiru tegemiseks kulub pelgalt 8,5 tundi. Samas jääb ebaselgeks, kuidas see sellele niivõrd lähedale sattus ning kas see läheneb tähele veelgi.   Ent orbiidi erinevustest hoolimata märgib leid taaskord, et Maa teisiku leidmine on vaid aja küsimus. HARPS-N peaks olema piisavalt tundlik, et samasse massikategooriasse kuuluvaid planeete isegi Maaga sarnanevatelt orbiitidelt avastada. Ent selleks peab ematähe enda aktiivsus olema ka tunduvalt madalam.   Töörühmade uurimused ilmusid ajakirjas Nature. (1;2) Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
