Pikaajaline mälu aitab šimpansidel toitu otsida 
Toimetas Katrin Sak Šimpansid kasutavad pikaajalist mälu selleks, et meenutada viljapuude suurust ja asupaika ning eelmiste hooaegade söömiskogemusi. Selleks rakendatakse nn mäluakent, mis võib olla loodud kaks kuud kuni kolm aastat tagasi.    Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi teadlased uurisid viie šimpansi emaslooma käitumist nelja kuni kaheksa nädala jooksul ehk ühtekokku 275 päeva vältel. Sellesse aega jäid mitmed erinevad viljakandlushooajad.    Šimpansid toitusid silmnähtavalt suuremate puude viljadest, eriti kui neist viljadest õhkus ka selget lõhna. Peamiseks kriteeriumiks söödavate viljade otsimisel oli aga puu suurus.    Šimpansid uurisid küll enamikku oma teele ettejäävatest puudest, kuid 13 % ulatuses läheneti puudele ka eesmärgistatult. Selliste kindlate lähenemiste aluseks ei olnud visuaalsed vihjed, need toimusid sagedamini, kui emasloomad otsisid toitu üksinda ning sellised puud olid valdavas enamuses oluliselt suuremad.    Uuringu tulemused näitavad, et ahvide toidu otsimist juhtis pikaajaline „mis-kus” mälu, et meenutada suurte potentsiaalsete viljapuude asukohta. Teadlased käsitlesid peaaegu 16 000 erineva võra suurusega viljapuud ning uurisid, millistele šimpansid tegelikult toidu otsimisel lähenesid.   Pikaajalised fenoloogilised andmed näitavad, et ajaline intervall rikkaliku viljakandlushooaja ning tõhusaks toiduotsimiseks vajaliku nn mäluakna vahel varieerus kahest kuust kuni kolme aastani.    Loe lisa: Long-term memory comes to the aid of chimps as they search for food (MedIndia) 
