Maohirm võib olla primaatidele kaasa sündinud
 Priit Ennet Madu oli piibliloo järgi see kaval loom, kes viis maailma kõige esimesed inimesed nii kaugele, et nende silmad, nagu kirjakohas öeldakse, läksid lahti. Aga ka teadusloos on hiljuti püstitatud hüpotees, et just madude pärast on inimesel ja tema lähematel sugulastel, teistel primaatidel, nõnda terane nägemismeel.   Kuue aasta eest käis Ameerika Ühendriikide Davise California ülikooli antropoloogiaprofessor Lynne Isbell välja idee, et meie esikloomadest esivanematel arenes hea nägemine välja eelkõige selleks, et paremini märgata ja vältida ohtlikke siugusid. Nüüd on Isbelli ideele saadud uut empiirilist tõendust. Tuleb nimelt välja, et reesusmakaakidel on ajus spetsiaalsed närvirakud, mis reageerivad mao nägemisele.   Uurimistöös, milles osales Isbell ise, aga ka tema neuroteadlastest kolleege Jaapanist ja Brasiiliast, selgus, et need maotundlikud neuronid asuvad mao märkamise korral tegutsema kiiremini ja jõulisemalt kui teised närvirakud, mis aktiveeruvad makaagi näokujutise märkamise peale. See on Isbelli sõnul üsna üllatav, sest primaadid on väga sotsiaalsed olendid ja huvituvad muidu oma liigikaaslastest väga.   Oluline on ka see, et makaagid, keda uuriti, olid üles kasvanud inimeste juures müüriga ümbritsetud alal, ega olnud oma elus varem ühtegi madu näinud. Isbell ja kolleegid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et madude märkamisele pühendunud närvirajad on makaakidel siis tõenäoliselt lausa geenidesse kodeeritud ja kaasasündinud.   Vaata veel: Snakes on a Visual Plane (The Scientist) 
