Arktika viimase sajandi suvine temperatuur võib olla isegi 120 000 aasta kõrgeim
Toimetas Merle Must Viimase sajandi jooksul Ida-Kanada Arktika-alal mõõdetud suve keskmine temperatuurid on kõrgemad kui ükskõik millisel sajandil möödunud 44 000 või isegi 120 000 aasta jooksul.    Colorado Boulderi ülikooli teadlaste uuring on esimeseks kindlaks tõestuseks sellest, et Arktika Ida-Kanada alal ületab praegune soojus pärastjääaja algusperioodi jooksul püstitatud haripunkti, kus talvisel pööripäeval jõudis maale 9% rohkem päikeseenergiat kui praegu.     Uuringut juhtinud geoloogiaprofessor Gifford Miller ja tema uurimisrühm kasutasid Baffini saare taanduvatelt liustikelt leiduvaid samblaklompe kui väikeseid kelli, et määrata, mil nad viimati jääst vabad olid.  Gröönimaast idas asuval maailmas suuruselt viiendal Baffini saarel olevad liustikud paiknevad külalltki tasasel pinnasel ning on üldiselt maapinna külge külmunud. Miller selgitas, et kui jää on külm ja õhuke, siis see ei liigu, seega säilib seal küllaltki puutumatult iidne maastik, millel need kord moodustunud on.    Nelja erineva liustikult korjatud sambla radiosüsiniku meetodi abil dateerimine näitas, et need pole looduses leiduvatele elementidele näinud vähemalt 44 000 – 51 000 aastat. Kuna seda meetodit saab kindlalt usaldada ainult umbes viimase 50 000 aasta suhtes ja enne seda perioodi valitses Maal jääaeg, siis arvavad teadlased, et Kanada Arktikas pole nii kõrge temperatuur olnud ligi 120 000 aastat.    Selleks, et taastada Baffini saarel enam kui 50 000 aastat tagasi valitsenud kliimat, kasutasid teadlased varasematest uuringutes kasutatud andmeid Gröönimaa jääkihi jääsüdamiku kohta. Sellest selgus, et viimati võis suvine temperatuur olla Arktikas nii soe umbes 120 000 aastat tagasi, mil lõppes viimane jääaja vaheline periood.    Teadustööst selgus ka, et Kanada Arktika suvine temperatuur langes umbes 5 kraadi võrra umbes 5000–100 aastat tagasi ehk ajal, mis hõlmas ka 1275.–1900. aastal valitsenud nn väikest jääaega. Eelmisel aastal selgitas Miller koos oma kolleegidega välja, et väikese jääaja põhjuseks oli ilmselt troopiliste vulkaanide plahvatamine, millega kaasnes päikesevalgust kosmosesse tagasi peegeldavate aerosoolidevabanemine, ja päikesekiirguse vähenemine.    Kuigi Arktika kliima on soojemaks muutunud umbes alates 1900. aastast, ei olnud see protsess märkimisväärne kuni 1970ndateni, märkis Miller, ja on eriti jõuliselt toimunud viimase 20 aasta jooksul. Uuringutest on selgunud, et 1991. aastast alates on Gröönimaa liustikul mõõdetud temperatuur suurenenud 7 kraadi võrra.    Miller ütles, et uuringu puhul on võtmeks see, kui ettenägematu on selle piirkonna kliima soojenemine: uuring viitab, et tegu pole loodusliku protsessi osaga, vaid selle põhjuseks on suurem hulk atmosfääri paiskuvaid kasvuhoonegaase.    Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes Geophysical Research Letters.    Vaata ka:  Unprecedented Arctic Warming: Average Summer Temperatures in Last 100 Years May Be Warmest in 120,000 Years 
