Kauges planeedisüsteemis võib tiirelda seitse planeeti
 Kaks sõltumatut töörühma kirjutavad veebikeskkonnas ArXiv avaldatud töödes, et on Kepleri kosmoseteleskoobi poolt kogutud andmeid analüüsides leidnud kääbustähe KIC 11442793 ümbert tiirlemas seitsmenda planeedi, mis muudab selle üheks planeedirikkaimaks teadaolevaks süsteemiks Linnutee galaktikas.   Kepleri kosmoseteleskoop jälgis korraga ligi 150 tuhandet tähte ja registreeris nende ereduses toimuvaid muudatusi. Maani jõudva valguse hulk võib muutuda nii tähe enda aktiivsuse, aeg-ajalt sellega samal joonele sattuvate tähtede kui ka seda varjutavate planeetide tõttu. Varjutatava valguse hulga ja varjutusi lahutava ajavahemiku alusel on võimalik erinevatest võimalustest kõige tõenäolisem valida. Teadlased on loonud tohutu andmehulga läbi kammimiseks mitmeid algoritme.   Samas pole neist mitte ükski sama paindlik kui inimaju. Varjutuste otsimisse saavad seega oma panuse anda ka tavakodanikud. Eelmisel nädalal teatasid Planet Huntersi programmi juhtivad teadlased, et on vabatahtlike abiga leidnud 14 planeedikandidaati, mis näisid Kepleri töörühma haardest läbi lipsanud olevat. Neist üks tiirleb tähe KIC 11442793 lähistel. Kokkusattumuse läbi avaldas sõltumatu töörühm samal nädalal uurimuse, milles nad leiavad, et samast süsteemist võib lisaks seni tuntud kolmele leida veel neli planeeti, sealhulgas ka amatöörplaneediküttide leitu.   Seejuures on tõenäosus, et signaalide taga on tõepoolest eksoplaneedid, uute planeetide leidmise läbi eelnevast märgatavalt suurem. Samas erineb aga Planet Huntersi ja Juan Cabera töörühma hinnangud seitsmenda planeedi tiirlemisperioodi osas rohkem kui 90 päeva. Erinevus on tingitud andmepunktide vähesusest – planeet jõudis Kepleri vaatlusperioodi vältel tähte varjutada vaid kuus korda.   Üldjoontes näib aga planeedisüsteem olevat Päikesesüsteemist märgatavalt kompaktsem. Isegi kõige kaugemal asuv eksoplaneet tiirleb tähele lähemal kui Maa Päikesele. Seeläbi ilmnevad tugevad gravitatsioonilised vastastikmõjud mõjutavad osade planeetide tiirlemisperioode regulaarselt rohkem kui ööpäeva võrra. Planet Huntersi töörühma poolt läbiviidud simulatsioon näitab siiski, et nähtavas tulevikus püsib süsteem stabiilsena.   Kui nelja uude planeedi olemasolu sõltumatult kinnitatakse, oleks tegu planeedirikkaima süsteemiga, mis varjutusmeetodi abil leitud on. Planeetide poolt tähe radiaalkiiruses põhjustatavate muutuste alusel on leitud juba kaks vähemalt seitset planeeti sisaldavat süsteemi. Tähe HD 10180 ümber võib tiirelda isegi üheksa planeedile vastava massiga keha.   Uurimused avaldati keskkonnas ArXiv. (1;2) Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
